TASi liikmete ja koostööpartnerite õppereis Rootsi, Dalarna piirkonda

Transcription

1 TASi liikmete ja koostööpartnerite õppereis Rootsi, Dalarna piirkonda , esmaspäev Kokkuvõte: Natalia, Piia, Kristel Saabume hommikul laevaga Stockholmi ja asume pikemalt viivitamata teele oma reisi sihtkoha poole. Vaatamata mõningatele muudatustele programmis, on meil üldjoontes teada mis ees ootab. Tõotab tulla huvitav ja kogemusterikas reis. Seltskond on suhteliselt vaikne ja ootusärev. Mõned on tuttavad ja mõnda inimest pole varem kohanud. Pärast väikest tutvustust muutub pilt reisikaaslaste osas pisut selgemaks. Esimeseks päevaks on meil plaanis kaks kohtumist Borlänge linnas, mis on üks kahest suuremast linnast Dalarna maakonnas. Meid võtab vastu Brigitta Lazlo, kes on meie peamine võõrustaja ja programmi koostaja. Suundume TEKNIKDALENISSE. See sõna ei ütle esialgu midagi - ilus maja vastava sildiga ja programmis on tekst : presentation of the Technique Valley... Teknikdaleni peasissekäik Pärast rootslastele nii omast kohvipausi väga avaras ja valgusküllases kohvikus, suundume teatri stiilis konverentsisaali, mis mahutab ilmselt ca 200 inimest. Meid ootab sihtasutuse Teknikdaleni juht Sture Ericsson ja nüüd läheb põnevaks. Õnneks on käepärast märkmepaber ja pliiatsid. 1

2 1. Teknikdaleni juhi Sture Ericsson ettekanne Hoonemassiivide siseõue rajatud klaaskatusega kohvik aastal asutasid piirkonna KOV-id, pank, suuremad ettevõtted, terasetootjad (Stora Enso), ülikool sihtasutuse Teknikdalen, mis osaleb regionaalsetes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides (algatades neid ka ise) ning mille eesmärk on luua uusi äriideid ja viia need turule (lükata käima). IDEAS INTO BUSINESS! OTSITAKSE (mitte ei oodata) uusi ideid ja mitte ainult oma regioonist. Selleks on spetsiaalne töötaja, kes tegeleb ideede otsimisega. Kasutatakse ka partnerite abi (näiteks pank). Tehakse organisatsioonile turundust. PROTSESS ideega kestab kuni 36 kuud: 1. periood: idee testimine 2 kuni 3 ideed 10-st läheb edasi inkubaatorisse (kiirendisse); 2. periood: inkubaatoris pakutakse igakülgset nõustamist kuni ettevõte on tegutsev, valmis, paigas. Inkubaatoris ehk kiirendis on suur hulk nõustajaid, spetsialiste ja erinevate teemadega tegelevaid eksperte. Kliendid saavad juurdepääsu rahastamisalasele teabele ja ettevõtlusalasele nõustamisele ning saavad kasutada erinevate spetsialistide ja ekspertide abi oma äriidee elluviimiseks. Kasvupotentsiaaliga väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel aidatakse laieneda arvestades konkreetse ettevõtte vajadusi. Iga 6 kuu tagant toimub ettevõtte arengu ülevaatus. Pannakse paika järgmise perioodi eesmärgid ja vajadusel VAHETATAKSE nõustajat. Loomemajandusele on omad programmid. KOOSTÖÖ erinevate rahvusvaheliste projektide ja organisatsioonidega. Sihtasutus Teknikdalen on Enterprise Europe Networki (500 kontorit Euroopas) koostööpartner. Võrgustik pakub tuge ja nõu ettevõtetele kogu Euroopas ja aitab neil kõige paremini kasutada Euroopa Liidu võimalusi. Difass väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise üleeuroopaline projekt. Keskkonnaalased koostööprojektid: SWEDALA BUSINESS OFFICE, WUHAN, CHINA. 2

3 RAHASTUS 2015: 34% EU STRUKTUURIFONDID 19% DALARNA MAAKOND 14% BORLÄNGE KOV 9 % FALUNI KOV 10 % RAHVUSLIK INKUBATSIOONI FOND (RIIK) 6% REGIONAALARENGU PROGRAMM 2% NAABERMAAKONNAST 3% KOOSTÖÖPARTNERID 2% INKUBATSIOONIS OLEVATELT ETTEVÕTETELT 1% DALARNA ÜLIKOOL Korrastavad süsteemi ja tahavad ühtse katuse alla viia Tehnikdaleni ja Borlänge teaduspargi, et tekiks ühtne Dalarna teaduspark. 2. Birgitta Laszlo ettekanne Dalarna maakonnast ja selle väljakutsetest Dalarna maakond asub Rootsi keskosas ja on 350 km pikk. Birgitta jutust jäi kõrva, et see on nagu kogu Rootsi väike mudel. Dalarna maakonnas on ca elanikku ja 21 kohalikku omavalitsust. Elanike arv on võrreldes aastaga enam vähem sama ja seda migratsiooni arvelt. Maakonda iseloomustavad: metsatööstus, terasetööstus, turism, väikesed külad ja farmid. Lõuna osas terase tööstus, keskosas turism, põhjas mäed, samuti turism ja metsatööstus. Maakonna lõunaosas on suuremad tõmbekeskused kaks linna: Borlänge ja Falun. Mõlemas umbes elanikku. Teenuste kättesaadavus on seal hea. Põhja piirkond on vähe asustatud, vaesem ja vananenud elustiil (naised ei käi tööl), teenuste (nagu internet, toidupoed, tanklad, pangad jms) kättesaadavus on halb. Turismist tulev raha ei jää piirkonda, kuna tegemist ei ole kohalike ettevõtetega. Keskosas on turism heal järjel. Probleemiks on aga elanikkonna vananemine. Migrantidelt oodatakse, et nad jääksid koha peale, kuid pigem soovivad nad liikuda edasi linnadesse. Samas on maal probleemiks elukoha puudus. 3

4 Pärast ettekandeid asume majutuskoha poole teele. Jõuame Siljani järve kaldal asuvasse, maaliliste vaadetega Rättviki linna, kus meid oodatakse Lerdalshöjdeni hotellis. Lerdalshöjdeni hotell Mis jättis meile kõige tugevama mulje? Oskus olla innovaatiline (Dalhalla, külastus 31.05) ja samas väärtustada oma ajalugu ning traditsioone (roigasaiad ja enamasti rootsipunast värvi hooned külades. Teist värvi hoone tohid ehitada vaid eriloa alusel). Dalhalla vabaõhukontserdipaik 4

5 Roigasaiad Väga oluliseks peetakse nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil ettevõtluse toetamist ja nõustamist, sest see on see, mis loob uusi töökohti ja toob piirkonda raha. Üllatas naturaalsus kõikvõimalikel haljasaladel (Eestis ei oleks see päris nii võimalik) , teisipäev Kokkuvõte: Kadi, Kai, Kristi Rättviki omavalitsus (vald) asub Kesk-Rootsis. Valla pindala on 2181 km2 ning seal elab inimest. 1. Visit Dalarna on Rättviki piirkondlik turismiorganisatsioon, mille tegevusest andis ülevaate Birgitta Bogen. 5

6 Ümber Siljani järve asuvad omavalitsused (Rättvik, Orsa, Mora, Leksand) teevad omavahel koostööd, seda nii turismi kui ka ettevõtluse arendamiseks aastal tegutsesid neli valda omaette, igaüks arendas oma piirkonda, koostööd ega ühisturundust polnud. Tänaseks päevaks on moodustatud Siljan Turism AB, mis koondab enam kui 600 ettevõtet. Nende seas on nii suuri kui ka väikseid ettevõtteid. Siljan Turism AB missioon: luua tingimused, et omanikud saaksid raha teenida. Siljan Turism AB visioon: parim piirkonna müüja. Aasta jooksul on piirkonnas ööbimist, ööbijatest (ja piirkonna külastajatest) 90% on rootslased, 10% teistest maadest (Norra, Taani jne). Palju tähelepanu pööratakse sihtturundusele - arvestatakse, kes on klient, kust ta tuleb, mida vajab. Siljani järve ääres on veepark, kuid piirkonnas leidub tegevust ka talveks - terve aasta on kõrghooaeg. Talvel on piirkonna üheks tuntuimaks ürituseks Vasalopet, Mora vallas asub jõulumaa (nagu Soomes Rovaniemi). On palju põhjuseid, miks tulla piirkonda: 1. Muusika, kultuur ja kunst 2. Kohalik toit 3. Lastepark 4. Peod ja pühad 5. Giidituurid 6. Spordiüritused Turundusel arvestatakse nii sihtrühma kui ka hooajaga. Kasutatakse nii erinevaid meediavahendeid (FB, koduleht, twitter) kui ka ajakirju, turismiinfopunkte, kõnekeskuseid. Nii jõutakse vajaliku sihtrühmani ning arvestatakse asjaoluga, et mitte kõik ei kasuta nt FB-d, vaid hoopiski turismiinfopunkti. Olemas on ka mobiilne turismiinfokeskus, mis sõidab sihtkohta (nt mõnele väliüritusele) ning jagab seal piirkonna kohta infot. MTÜ Siljan Turism AB siia kuuluvad kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kolmanda sektori esindajad. Selles töötab 21 inimest, kõik tehakse ise, teenuseid sisse ei osteta. Siljan Turism on väga tugev asutus, millel on tihe koostöö omavalitsuste ja ettevõtetega. Tehakse kliendi analüüse ja uuringuid, samuti reklaamfilme ja promotakse üritusi. Visit Dalarna on praegu üks asutus, aastaks tahetakse siia juurde liita väiksed ettevõtted, et kõik oleks koondunud ühe asutuse alla. Tegemist 100% vahendusorganisatsiooniga Rättviki omavalitsus Faktid ja statistika Rättviki omavalitsuse suurus on 2181 ruutkilomeetrit. Rättvik on varasemalt olnud seotud Boda ja Ore piirkonnaga: 1963 aastal oli Boda omavalitsus seotud Rättviki omavalitsusega ühendati kaks omavalitsust Rättviki kuulus Rättvik Ore omavalitsusesse. Poliitiline taust aasta poliitiline juhtkond koosneb keskerakonnast, konservatiividest, liberaalidest ja kristlikust erakonnast, kes teevad koostööd ja moodustavad valitseva enamuse. Kokku on neil 20 kohta 39-sast linnavolikogu kohast. 6

7 Ettevõtlus osakond Tatjana töötab Rättviki omavalitsuses ettevõtlusnõustajana, ta teeb koostööd kohalike ettevõtjate ja teiste organisatsioonidega. Ettevõtluse arendamine on KOVi suur huvi, kuid see ei ole otseselt seadusest tulenev kohaliku omavalitsuse ülesanne. Alustavale ettevõtjale on Rättviki omavalitsuse ettevõtlusosakonna pinnal loodud äri- ja tööpind, mida algav ettevõtja võib üürida kuni aasta aega 500 rootsi krooni eest kuus. Ettevõtmise eesmärk on toetada alustavaid ettevõtjaid: neile soodsate tingimuste loomisega; omapoolse nõustamise pakkumisega; ettevõtlus osakonna ja ettevõtjate ühendamisega. BID projekt (business improvement district) MÕTLE-PLANEERI-TEOSTA põhineb erasektori ja KOVi vahelises koostöös, mille eesmärk on ühine piirkonna arendamine. Plaanitakse läbi viia ka Rättvikis. Kasu kõigile kasum, turundus, kompetents: Kinnisvara omanikud - kinnisvara hind tõuseb, tühje maju ei ole; KOV- piirkond on korras, atraktiivne - investeeringute osakaal suureneb; Elanikud - piirkond korras, visiitkaart. Algatus, et midagi teha, peab tulema kohalikult elanikult, KOV ei saa sundida kodanikke koostööd tegema. 3. F7, ettekande tegi Per Segersteen Projekt: 7 omavalitsust teevad koostööd, projekt sai rahastuse EL-lt. Antakse nõu nendele ettevõtetele, kes tahavad kasvada ja areneda. Aidatakse leida uusi turge ja arendada rahvusvahelist koostööd. Nõustamine, seminarid, erinevad töötoad. Projektiperiood algas jaanuaris ja kestab 3 aastat. Sihtgrupiks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on huvitatud kasvamisest ja arengust. Aitavad eelkõige nõustamiste, õpitubade, seminaridega. Vajalik ekspert palgatakse lähtudes ettevõtte vajadustest. Projekt algas ning kestab kolm aastat. Keeruline on leida osalisi, kuna ettevõtjatel pole aega osaleda koolitustel. Projektis osalemine on ettevõttele tasuta, panustavad ainult oma aega. Korraldatakse nt ärihommikusööke, kuhu kutsuvad mõne huvitava esineja. Kasu saavad hiljem ettevõtte maksudelt, mis tulevad samasse piirkonda. Kolme aasta jooksul plaanivad aidata 550 ettevõtet (seitsmest omavalitsusest). 4. Kool Keskkooli hoones asuvad ka omavalituse kabinetid (ettevõtluskeskus). Kool õpetatakse erinevaid kutseid põllumajandus, ehitus, ennem ülikooli minekut on erinevad programmid keskkooli baasil ka kutseõpe. Hetkel õpib 75 õpilast kutseõppe kursusel. Said parima kooli 7

8 tiitli Dalarnas. Kooli õppe põhimõte on saada praktilisi ettevõtluskogemusi, kool kasvatab nt enda jaoks ise kartulit. Kool asub samas majas kohaliku omavalitsuse ettevõtlusosakonnaga, mis annab mõlemale organisatsioonile palju juurde - õpilastel ja õpetajatel on vajadusel võimalik nõu küsida ettevõtlusega tegelevatelt ametnikelt, ametnikud omakorda saavad värskeid ideid jms. 5. Dalhalla vabaõhu kontserdilava ( Fp41447) Kontserdipaik, mis on rajatud ammendunud karjääri. Idee karjääri kontserdikoht teha tuli aastal ooperilauljalt Margaret Dell Forsilt, kes oli juba pikka aega otsinud sobivat kontserdikohta. Algselt ainult ooperile mõeldud kohas toimuvad praegu ka popmuusika kontserdid. Kohta on pidevalt arendatud ja täiustatud, nt esimene lava sai tormis kahjustada, selle asemel ehitati uus ja tugevam. Algselt oli istekohti ca 2500, praegu

9 1. juuni, kolmapäev Kokkuvõte: Kersti, Külli, Aili Perefirma puidufirma Allmoge snickerier Alguses oli saekaater. Praegune omanik ostis selle firma 1970.a a. oli käive 11 miljonit, tänasel päeval 30 miljonit. Töötajaid oli alustades 10, praegu 11, neli neist tegelevad konsultatsioonide, hinnapakkumiste ja läbirääkimistega. Tehakse nišitöid uued aknad ja uksed, kuid vanaaegne stiil. Tooted valmivad tellimuste alusel. Hooajal ooteaeg kuni 3 kuud, tavapäraselt 1,5 kuud. Teevad täpselt seda, mida klient soovib. Tegutsevad nii tootmis-, kui ka konsultatsioonifirmana, väga kliendikesksed, orienteeritud turule. Kliendid on eraisikud ja ettevõtted. Oluliseks peavad häid kliendisuhteid, nende arendamist ning kliendi rahulolu tagamist. Tootmisprotsessi vanamoodsus on ka üks nippidest, kuidas kliente ligi meelitada. Kliente leitakse tänu hea kodulehe olemasolule ning suust-suhu reklaamile. Kõik andmed säilitatakse nii paberkandjal kui digitaalselt. Oluliseks peavad ka häid suhteid teiste firmadega. Koostöö toimub lähedal asuva kooliga, õpilastele pakutakse tööõpetuse praktikat. Tööl on ka sealse kooli lõpetanud, järjepidevus siiski on. Üks teine puiduga tegelev firma on koostööpartner, kellelt tellitakse vahel toorikuid. Ettevõtte juht toonitas, et nad pole konkurendid. Firmas toodetakse korraga valmis 40 ust, siis viimistletakse etappide kaupa. Enamjaolt toimub töö käsitsi, samas on sisse toodud uued masinad teatud töödeks saagimine. Materjal on väga kvaliteetne - ei paisu ega tõmba kokku. Kasutatakse Rootsi põhjaosas aeglaselt kasvanud puude tihedat puitu. Värvimisruumis värvitakse kõik uksed valged spray-värviga - baasvärv, et puitu kaitsta. Seejärel värvitakse käsitsi (pintsliga). Värvid on tulekindlad. Igal tootel on 9

10 oma seerianumber, tänu millele on lihtne probleeme lahendada, kui hiljem peaks midagi tekkima. Olemas ka eraldi kontoriruum. Tööpäeva pikkus on 40 h nädalas, tavaliselt reedeti tullakse tööle kella 6.00-st, et varem lõpetada. Kollektiivpuhkus on 4 nädalat, kontoritöötajad puhkavad 2 nädalat. Töötajad on firmaomanikele väga tähtsad ja olulised inimesed. Kord aastas viiakse kõik ühisele kokkusaamisele. Toimub seminar, kus analüüsitakse, kuidas läheb, milline on motivatsioon, tulemused jne. Kui firmal läheb hästi, siis saavad töötajad ka boonust. Töötajad tunnevad uhkust, et saavad töötada edukas, kliendi- ja töötajasõbralikus firmas. Allmoge snickerier on valitud 25 piirkonna parema ettevõtte hulka. Kord kuus saadakse kokku õhtusöögil, kus peetakse plaani, kuidas piirkonda arendada. Tekstiiliettevõte Jobs Handtryck - käsitsi trükitud tekstiilid store=english& from_store=swedish Ettevõte loodi a, kõrvalasuv pood alustas a. See firma on Rootsis ainulaadne. Kui tavapäraselt on müügiolevatel käsitsitrükitud kangastel kasutatud 2 erinevat värvi, siis selles firmas kantakse ühele kangale 6-16 värvi. Kangad trükitakse veidi intensiivsemate värvidega (järeltöötlemisel intensiivsus väheneb). Peale trükkimist kangas kuumtöödeldakse värvikindluse saavutamiseks ning seejärel loputatakse 6 korda. Soovitakse tingimusteta kvaliteeti ja olla kindlad, et tekstiil klientide juures värvi ei anna. Praegugi on veel kasutuses 40 aasta vanused siiditrükiraamid. Mustrite koopiad osaliselt muuseumist a olid selles kandis haavatud sõdurid, kellel seljas mustrilised pidžaamad. Sellest ajast on osad mustrid pärit. Tekstiiliettevõtte omad mustrid on pärit ndatest aastatest. Üks uus disain sünnib umbes iga viie aasta järel, 95% on vanad disainid. Tänase päeva seisuga on laos olemas 80 mustrit. Väga oluliseks peetakse sisseostetava kanga kvaliteeti. 50 aastat on ostetud kangas ühest ja samast kohast Belgiast, kus kangas on kokkutõmbamise vältimiseks eelnevalt läbi pestud. Materjal koosneb: 60% lina, 30% puuvill ja 10% polüester. Aastas valmistatakse meetrit kangast, erinevate mustritega, millest 30% läheb eksporti. Firma on huvitatud eelkõige just stabiilsest koostööst. Olemas ka oma kauplus, kus toodangut müüakse. Vabrikus on tööl neli inimest, millest kaks on põhitiimis. Tööpäeva pikkus kella ni. Leksands Bröd Tegemist on kuuenda põlve perefirmaga a alustati küpsetamist naaberfarmeritele. Tootmine on pidevalt kasvanud. Alustati 2 töötajaga, hetkel töötajaid 126. II Maailmasõja ajal põles tootmishoone maha. Ehitati veidi eemale uus ja taastati tootmine. Toodang on saadaval 39 riigis. Ettevõte on hõivanud näkileiva maailmaturust 5-8% ja Rootsi näkileiva turust 25%. Tootmises kasutatakse kohalikku toorainet, mis on oluline kohalikele põlluharijatele ja hoiab transpordikulud madalad. 10

11 Toodang ei sisalda rasva ega suhkruid. Tavapäraselt toodetakse täisterarukkist ja on seetõttu väga tervislik. Tootevalik laienenud arvestades välisturgude nõudlust. Eri turgudel erinevad pakendid ja toodetes kasutatavad lisandid. Tootmises oluline teraviljade vahekord, ahjude temperatuur ja kasutatavad lisandid. Ettevõtte märksõnadeks on traditsionaalsus põhiretsept on ajast aega sama, kõik on looduslik kasutatakse kõrge kvaliteediga toorainet. Ettevõte on keskkonnasõbralik, samuti toetab kohalikke ettevõtmisi. Nad on sponsoriks kohalikule hokikoondisele ja toetavad ka teisi spordialasid. Ettevõtte jaoks on suur väljakutse jääda muutuvates tingimustes ellu. Nad ei soovi tõsta hinda, vaid pigem kasvatada tootmist. Suurendamaks tarbijate mugavust, võeti kasutusele väikepakendid. Grupi personaalne tagasiside Kersti: Ühine Rootsimaal ettevõtluses on see, et pärandatakse põlvest põlve. See on järjepidev ja toimiv. Neil on olnud läbi ajaloo selleks ka suurepärane võimalus, kuna pole olnud sõdu. Neil ettevõtjatel, kellega kohtusime, on prioriteediks hoolimine oma töötajatest, paindlik puhkus, hüved, boonus, kollektiivpuhkus algab ühise väljasõiduga jne. Palju nähakse vaeva, et noored jääksid kodukohta. Suur rõhk käsitööl. Ülioluline koostöö. Enamus tegutsevad ka rahvusvahelisel tasandil. Tekstiilifirma ja puidufirma teevad omavahel ülihästi ning regulaarselt koostööd. Aili: Olen Kerstiga päri, et läbivaks jooneks meie külastatud ettevõtetes võib pidada järjepidevust peretraditsioonide hoidmisel. Noored jätkavad vanemate ja vanavanemate alustatut ning seda oli südantsoojendav näha. Minu tähelepanek oli, et eristumine ja niššitoote leidmine on olnud üheks edu põhjuseks; samuti hea turu tundmine ja hea müügitöö. Kõigis külastatud ettevõtetes peeti eriti oluliseks toodete kvaliteeti. Kvaliteet tagab, et firma jääb kestma põlvest põlve. Erilised ja südantsoojendavad olid reisi vältel kohtumised inimestega, kes teevad oma tööd südamega, ärgitavad koostööle ning soovivad kaasa aidata oma piirkonna arengule. Ja muidugi ei saa üle ega ümber Rootsimaa loodusest, mis kõnetab ning rootslaste kodudest, mis on kaunilt värvilised, kaunite lattaedade ja kolivaba ümbrusega. 2. juuni, neljapäev Kokkuvõte: Margus, Mare, Toivo Neljapäeval, 2. juunil külastasime Leader programmist toetust saanud projekte Gagnefi omavalitsuses. Päev algas kell 9.30 Kajaktivis ( kus tutvusime kajakkide, sõudelaudade, paatide ja muu seotud varustuse müügiga tegeleva ettevõtte tööga ning samas üle tee asuva sõudeklubi baasiga, mis on saanud toetust Leader programmist. 11

12 Ettevõtte töötaja tutvustab sõudeklubi hoidlas erinevaid kajakkide tüüpe. Kajaktivi poe trepil Tegu on nn. elustiiliettevõttega, mille pidajad on ise ala innukad harrastajad ja edendajad. Müüdavad kajakid ja muu varustus ostetakse sisse ja vahendatakse, renditeenust ei pakuta, kuna alaga tegelemine nõuab eelkogemust - koolitust ning tõsised huvilised soetavad isikliku varustuse aastast on tegevus plahvatuslikult laienenud korraldatakse kursuseid, laagreid, võistlusi ja aktiivses tegevuses on varustuse pood. Ettevõttes töötab 4-5 täiskohaga inimest, käive milj. SEK. Umbes 100 liikmega klubi tegutseb 40 aastat, endises veejõul töötanud saeveskis alustati tegevust a. Kõrghooaeg kestab tavainimeste mõistes maist septembrini, pühendunud asjahuvilised tegelevad kajakisõiduga aastaringselt. Julgeimad külalised aerulauasõidul Kell 12 tutvusime Wåhlstedtsi ( ökotaluga, kus kunagine piimakarjapidamine on 1990-te aastate algusest asendunud köögiviljakasvatusega. Kunagisest laudast on saanud külakõrts, kus kogukonna liikmed saavad lõunatada ja kohtuda, samuti on võimalik korraldada pulmapidusid. Turismihooajal pakutavat taluhommikusööki käib suve jooksul söömas 1200 inimest. Samas asuvas poes müüakse ka omatoodangut ning 12

13 vahendatakse teiste tootjate maheprodukte. Perekondliku seotuse tõttu tsirkusega korraldatakse suviti laste tsirkuselaagrit ja -festivali. Suures kilekasvuhoones, kus taimehaiguste tõttu tuli tomatite tootmisest loobuda, tegeletakse maheköögiviljataimede ettekasvatamisega nii omatarbeks kui ka teistele ümbruskonna tootjatele. Talul on maad 70 ha haritavast maast 12 ha köögivilja all, 7 ha kartul, 12 ha teravili hooajatöölist vastavalt vajadusele, tasu tükitöö põhimõttel. Talvel ainult kaks töölist. Peremehe sõnul kulub 90% ajast 12 ha köögiviljapõllul, kuna mahetootmine on käsitöömahukas, umbrohtu kitkutakse-kõblatakse. Toodang müüakse hulgikokkuostjale. Talu Leaderist toetust saanud pole, pigem muud põllumajandustoetused. Peremehe sõnul on toetuste osa talu sissetulekutest väike, suuremaks abiks oleks lõunast sissetoodava odava ja sageli ebakvaliteetse toodangu turuletuleku piiramine. Taluperemehe sõnul on tema äris ülioluline pikaajaline mõtlemine ideaalis peab põllumehel olema üks saak põllul, üks saak käibevahenditena pangas ja üks saak aidas varuna halbadeks aastateks, mis niikuinii ükskord tulevad. Kapsaistutamine talu põllul Taluperemees oma tööd tutvustamas Pärast maitsvat lõunat ja vestlust taluperemehega jätkasime Leader tegevuste arutelu vestlusringiga taluõuel lõkkeaseme ümber. Kohalikul Leader tegevusgrupil on 20 juhatuse liiget 10 otsustajat ja 10 asendusliiget. Tegevuspiirkond hõlmab kümmet kohalikku omavalitsust, pindalalt võrdub piirkond poole Šveitsiga. Rõhk traditsioonide ja taastamise toetamisel ning asjade samal tasemel hoidmisel. Arengu mõte on muutunud. Leader on tarkvara, kohalik maavalitsus riistvara. Tähtsaimad valdkonnad on turism ja ettevõtlus. Eesmärk maastiku ilu arenguks pöörata traditsiooniliselt turismilt aktiivsele turismile suundudes (kalapüük, jahindus, sport jms). Koostöös on raskusi olnud. Kahe programmperioodi erinevuseks koostööle suurema rõhu panemine, suund võetud pehmetelt projektidelt investeeringutele. Eelmisel perioodil 196 projekti kokku, eelarve 3,5 milj. eurot, neist pea kõik said toetust. Strateegia laia tõlgendamist palju, püütakse konkreetsemaks minna. Kaks vooru aastas kevadises oli 36 projekti, kaheksa said toetust. Pehmeid tegevusi aktsepteeritakse vaid ühistegevuse ja koostöö korral. 13

14 Leader programmi tegevuste arutelu vestlusring Wåhlstedtsi talus Rootsis taotlejale projekti maksimumsummat ette ei anta, nõnda välditakse etteantud summa täiskirjutamist ja sel juhul mõeldakse tegevuste kavandamisel rohkem ning kriitilisemalt. Toetus sõltub projekti kvaliteedist ja eriti töökohtade loomisest, avaldus peab olema fokusseeritud. Suurest kastist enam raha ei jagata, tegu on Euroopa Komisjoni suhtumise muutumisega. Piirkonnal tuleb oma eesmärk täita, seda arvestatakse hilisemal rahastamisel. Internetipõhine taotluse esitamine on taotlejatele tõsine väljakutse müstilisel kombel ei osata online-vormis vastata samadele küsimustele, mis varem paberavalduses olid. Rõhutati äriplaani olulisust hea idee jääb selge äriplaani puudusel toetuseta. Leader piirkonna eelarve 6 miljonit eurot nii Tartumaal kui ka siin piirkonnas, siseriiklikult osutusid mõlema piirkonna strateegiad parimateks. Päeva lõpetasime Bispbergs Herrgårdis ( ühise õhtusöögi ja vestlusringiga kohvilauas. Tegu on vana kaevandustööstusega seotud härrastemaja baasil käivitatud majutus- ja toitlustuskohaga. Muljering enne õhtusööki Vestlusring kohvilauas 14

15 3. juuni, reede Kokkuvõte: Liis, Triin Õppereisi viimast päeva alustasime Stora Skedvist. Külastasime 134-aastase ajalooga näkileivatehast, mis viimastel aastatel on liikunud uute omanike kätte. Tehasehoone vahepealne omanik sulges leivatehase, jättes töötuks üle 30 inimese, kuid kohalikud ettevõtjad kuuekesi eesotsas Malini ja Andersiga panid seljad kokku ja ostsid tehasehoone. Hoone ostuks kasutati Leader rahastust. Omaosaluse katmiseks kasutati crowdfundingut (rahvarahastus, sarnane meie Hooandja.ee süsteemiga) ning samuti aitasid hoone remondil ja sisustusel teised kohalikud ettevõtjad. Leivatehase hoones on nüüd lisaks Skedvi Bröd tehasele ( mis toodab siiani näkileibasid elava tulega ahjus, koha leidnud suur Taluturu laadne kauplemiskoht Visthusboden ( Müügil nii moosid, jahud, küpsetised kui ka erinevad lihatooted. Sama maja keldris on piima pastöriseerimissüsteemid: piim ostetakse kohalikelt talunikelt, pastöriseeritakse ning suunakse läbi piimaautomaadi müüki sama maja kauplemissaali. Meid võõrustanud giid avaldas lootust, et tehasehoone vabadele pindadele tulevad lähitulevikus ka ettevõtjad, kes hakkavad nii piimatooteid kui ka lihatooteid valmistama. Hoones tegutseb Food Basket - klient valib välja retsepti, mille järgi soovib kodus toitu teha ning ettevõte paneb siin müüdavatest toorainetest kokku kojuviidava toidukorvi. Skedvi Bröd näkileivatööstus. 15

16 Taluturg Visthusboden Arendusideeks on ka samasse majja restorani loomine, mille köök võiks toimida restorani kinni olemise aegadel ka kogukonnaköögina. Huvitavad numbrid: * Crowdfundinguga sooviti koguda , rahvas annetas aga * Majas on hetkel kokku 20 töökohta (12 leivatehases, 5 saalis, 3 kontoris). * Talunikelt ostetakse piim 5 SEK liiter, pastöriseerimise järel müüakse 18 SEK liiter. * Leivatehases valmib päeva jooksul 5000 leiba. * Kõrghooajal ehk suvel käib hoones (eelkõige siis kauplemiskohas) ca külastajat päevas. * Leivatehase kodulehel (skedvibrod.se) on väga huvitavalt välja toodud kogu leivatootmise protsess päevade kaupa. Järgmiseks sõitsime külla Leader tegevusgrupile Nedre Dalälven, kus võõrustas meid projektijuht Henrik Thomke. Henrik andis ülevaate eelmisest rahastusperioodist, tegevusgrupi eelarvest, parimatest projektidest ning uuest perioodist. Leader tegevusgruppi kuulub 7 kohalikku omavalitsust Dalarna regioonist ning osad kahest omavalitsusest. Kui vanal perioodil oli oluline pigem vanade traditsioonide elushoidmine, säilitamine, restaureerimine, siis uuel perioodil on ka nende jaoks oluline uute töökohtade loomine ja arendamine. 16

17 Nedre Dalälveni projektijuht Henrik Thomke räägib oma tegevusgrupist. Eelmisel perioodil menetleti 132 projekti, millest rahastati 98. Neil oli just lõppenud ka uuest programmist esimene taotlusvoor, kuhu esitati 36 projekti, millest otsustati rahastada 8. Maksimum toetusmäära ei ole ette kindlaks määratud; toetuse suurus sõltub projekti kvaliteedist ja sellest, kuidas projekt panustab töökohtade loomisse, piirkonna arengusse. Ehk siis teoreetiliselt on ka võimalik olukord, kus rahastuse saab üks projekt väga suure summa ulatuses. Olulised teemad tegevusgrupi jaoks on turism, ettevõtlus, kalastus. Tegevusgrupi enda projektid on paljuski seotud keskkonnaga. Uue perioodi väljakutseks on ka multifondide võimaluste turundamine ja rakendamine (rakendavad EU regionaal- ja sotsiaalfondi lisaks põllumajandusfondile). Huvipakkuvamad projektid: * Say "Yes" to each other more often. Eesmärk turundada Älvkarleby piirkonda just keskealistele ja vanematele paaridele, kes tuleksid siia puhkama ja leiaksid nii üles taas romantika ja korrastaksid oma suhteid. Selle projekti käigus toimus koostöö Saksa suurte reisikorraldajatega, korraldati sündmuseid, loodi pakette ja turundati neid. * Säter - a thriving small town. Väikelinn Säter, mis vajas turismisihtkohana turgutamist. Projekti käigus arendati koostööd erinevate teenusepakkujate vahel, algatati diskussioon "miks on oluline, et turistid Säterisse raha jätaksid", kampaania. Eesmärk, et väikelinna keskosa koos oma puidust majadega säilitaks atraktiivsuse ning sinna jääksid poekesed, kohvikud, turud. Päev lõppes ühislõunaga ning seejärel sõitsime Stockholmi, et taas Tartumaale jõuda. 17