TEOD ÕPPEMATERJAL. Koostaja Taive Pärnmäe, 2007 Õppematerjalide väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Transcription

1 TEOD ÕPPEMATERJAL Koostaja Taive Pärnmäe, 2007 Õppematerjalide väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

2 Materjalide kasutajale Õppematerjal koosneb tigusid tutvustavast tekstist juhendajale, töölehest õppuritele ning joonistest. Juhendajale on mõeldud pikem tekst tigudest. Tekstis on kirjeldatud tigusid üldisemalt ning ära on toodud kuue levinuma maismaateo lühikirjeldused, mille abil on võimalik määrata ka uuritava teo liik. Juhendale on kasutamiseks mõeldud A4-formaadis joonised teost, mille abil on lihtne selgitada õppuritele teo välis- ja siseehitust. Teo siseehitust käsitlevale joonisele on lisatud selgitav tekst. Töölehe täitmise abil saavad õppurid ise võimaluse uurida tigusid ning teha vastavaid märkmeid. Õppematerjale on võimalik kasutada erinevate vanusegruppidega, juhenda otsustada jääb, kui põhjalikult materjalidesse süüvitakse. Tigude uurimiseks/vaatlemiseks parim aeg on maist septembrini, siis on teod aktiivsed ning ei ole jäänud talveunne. Tigusid on võimalik vaadelda nii ruumis sees kui vabas looduses. Siseruumis tehtaval vaatlusel tuleb teod väljast korjata ja karbis ruumi tuua. Peale vaatluse lõppu on oluline kõik teod õue, nende loomulikku keskkonda, tagasi viia. Vahendid õppepäeva läbiviimiseks: igale osalejale karp teo jaoks (soovitavalt kaanega, millele on tehtud hingamisavad või on kaetud marliga), töölehed, kirjutusvahend (vabas looduses harilik pliiats), kirjutusalus, luubid, Petri tassid (läbipaistev klaasalus või purk sobib ka), suurem läbipaistmatu kaanega karp, toidukraam tigudele. Häid looduselamusi, Taive Pärnmäe

3 TEOD Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca liiki, enamus neist elavad veekogudes (ookeanides, meredes). Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Enamus neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase askeldamisega meile silma. Siiski on meie tigude seas ka hästi märgatavaid tegelasi. Maismaatigudest on Eestis tavalisemad viinamäetigu, aedades laialt levinud kiritigu, metsaservades ja raiesmike põõsastel elavad põõsatigu, nabatigu ning vöötteod (viimased on arvukamad ainult Lääne- Eestis ja saartel). Alljärgnevalt teemegi lähemalt tutvust nende kuue suurema (koja laius ja kõrgus vähemalt 1 cm) maismaateoga. Need kuus tigu on: viinamäetigu (Helix pomatia), kiritigu (Arianta arbustorum), salu-vööttigu (Cepaea nemoralis), võsa-vööttigu (Cepaea hortensis), põõsatigu (Bradybaena fruticum) ja nabatigu (Euomphalia strigella). Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Joonis 1. Tippsilmalise teo välisehitus 3

4 Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel. Kõik need kuus tigu on küllaltki sarnase eluviisiga. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kevadel ilmade soojenedes, kui õhutemperatuur tõuseb vähemalt üle + 5 C aprilli lõpus või mai alguses poevad talvitunud teod pehmest pinnasest välja ja hakkavad aktiivselt kõdus, taimedel ja sageli ka puudel tegutsema. Kiiresti püütakse oma talvest kurnatud keha kõige suupärasega kosutada. Toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. Toidu peenestamiseks on tigudel neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Kevadel on pulmade aeg, mil kahesoolised teod pärast pikka armumängu vastastikku spermapakikesi vahetavad, et seejärel emakohustusi täitma asuda. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste, kivide ja sambla alla), kus neist 3 6 nädala jooksul koorub noor põlvkond tigusid. Noortel on ees ohurikas tee ja täiskasvanuikka jõuab neist vaevalt 5%, sageli tunduvalt vähem. Osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb lindude, siilide, nirkide, karihiirte, kärbsevastsete ja jaanimardika vastsete saagiks. Valmikud talvituvad mullas, kõdus ja teistes varjulistes kohtades. Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. 4

5 Suve lõpp ja varasügis on tigudele väga meelepärane aeg. Mitmekesist toitu on külluses ning suvekuumad ja põuad enamasti möödas. Hoovihm teeb olemise nii mõnusaks. Niiskete ilmadega on nad liikuvad ka päevasel ajal ja nii võib neid kohata üsna vähese vaevaga. On vaja vaid vaadata... Need kuus liiki tigusid võivad elada isegi üle 10 aasta vanuseks. Ent nii auväärsesse ikka jõuavad vaid vähesed. Enamik väikesi maismaatigusid (koja läbimõõduga alla 5 mm) elavad 1 2 aastat, surres peatselt pärast munemist. Kõiki nimetatud liike saab määrata koja järgi. Soovitatav on määramiseks otsida täiskasvanud tigu (koda); edaspidi toodud eristustunnused on just täiskasvanud tigude kohta. Kõnealustel liikidel on täiskasvanud looma koja suudmeserv paksenenud (huulega) ning selle järgi on neid võimalik eristada noortest tigudest, kelle suudmeserv on õrn ja huuleta. Elusatel tigudel ei ole huul sageli hästi nähtav, kuid suudmeserv on tugev. Täiskasvanuikka jõuavad need teod kolmeaastaselt (viinamäetigu sageli nelja-aastaselt). Kulunud kodasid on raskem määrata, sest koja iseloomulik värv kaob sarvkesta lagunedes ning seetõttu on otstarbekas vaadelda elus tigu või kulumata koda. Tigude koda muutub kasvades suuremaks koja suudme juurest, kust tigu seda edasi ehitab. Noorel, veel kasvaval teol on koja suudme välisserv ebaühtlane ja pehme, täiskasvanud teol aga enamasti tugev, sageli paksenenud ja ka ülejäänud kojast erinevat värvi. Paljudel tigudel on heeliksikujuliselt päripäeva keerdus koda ning see paikneb looma jala suhtes paremal pool. Selliselt keerdunud koda on kompaktne ning aitab ruumi kokku hoida. Ka teo keha (sisustekott) peab samamoodi keerdus olema, et kotta mahtuda. Selle tulemusena on üks kehapool tavaliselt väiksem kui teine; paljudel liikidel on parem neer ja südame parem pool vasakust tunduvalt väiksemad või puuduvad üldse. Teo keha kinnitub koja keerdsamba külge tugevate lihaste abil. Kõigil vaatluse all oleval kuuel liigil on 4,5 6 keermega ja kuhikja kujuga kojad. Täiskasvanud isenditel on koja laius vähemalt 12 mm ning kõrgus vähemalt 10 mm. Väga oluline on määramisel koja värvus ja naba (sügav auk) olemasolu või puudumine koja alumisel küljel ning naba laius võrreldes koja laiusega. 5

6 Tigudel on mitmed asjad meiega võrreldes kummalise koha peal: nende pea on jalal; hambad on keelel - keelt asendab tillukeste kitiinhammastega hõõrel ehk raadula, millega nad toitu lahti kraabivad; naba mõistega tähistatakse tigudel koja alumisel küljel olevat ava (see võib olla ka suletud, väga väike või üldse puududa, näiteks kiriteol); suguava (mille kaudu vahetatakse seemnepakikesi ja munetakse) on pea paremal küljel ja üsna raskesti märgatav. (Meie maismaateod on hermafrodiitsed ehk kahesoolised ühel loomal on nii isase kui emase roll. Kõigepealt vahetavad kaks tigu omavahel seemnepakikesed ja siis asuvad mõlemad munema, 2-4 kuu pärast kooruvad vastsed); väljaheiteava on kõrvuti hingamisavaga (seetõttu kakavad nad samaaegselt väljahingamisega); silmad asuvad tundlate otsas (tippsilmalistel tigudel) nägemine on neil vilets, nad eristavad vaid valgust ja varju; alumist tundlapaari kasutab tigu tee kompimiseks, nagu pime kasutab keppi. Järgnevalt on ära toodud kuue suurema teo lühikirjeldused: 1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on mm (enamasti mm) ja kõrgus mm (enamasti 39 46,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel Eestis looduskaitse all. Praegu on ta Lääne-Eestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal Mandri-Eestis. 6

7 2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub mm (enamasti mm) ja kõrgus mm (enamasti mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud. Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. Selle sajandi esimesel poolel oli ta Eestis levinud saartel ja Põhja-Eestis ning mujal ainult vähestes kohtades. 3. SALU-VÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius mm (enamasti mm) ja kõrgus mm (enamasti mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 0-5 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSA-VÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on mm (enamasti mm) ja kõrgus mm (enamasti mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Ta asustab mitmesuguseid niiskemaid elupaiku: metsi, aedu, parke, puisniite, võsasid. Ronib sageli puudel. Võsa-vööttigu on Eestis tavaline liik ning teda võib kohata väga mitmesugustes kohtades. 7

8 5. PÕÕSATIGU on kõrge kuhikja 5 6-keermelise kojaga liik. Koja laius on mm (enamasti mm) ning kõrgus mm (enamasti mm). Harilikult on koja laius kõrgusest ainult pisut suurem. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati läikega. Harvem võib leida ühe pruuni vöödiga vorme. Koda on üsna läbipaistev: elusal teol võib läbi koja näha siseelundite liikumist ja tumedamaid laike. Suue on ümar või pisut elliptiline. Suudmeserva siseküljel on valge 0,5 1 mm laiune paksenenud kojaosa ribi, mis on nähtav ka läbi koja seina heledama joonena suudmeserva läheduses. Naba on avatud, kuid kitsas (läbimõõt umbes 1/6 1/8 koja laiusest). Põõsatigu elab mitmesugustes niiskemates elupaikades ja ronib meelsasti puude tüvedel. Ta eelistab inimmõjust puutumata kooslusi, kuid saab hakkama ka parkides ja aedades. 6. NABATIGU on üsna sarnane eelmise liigiga. 5 6 keermega koda on kuhikjas, kuid suhteliselt madalam kui põõsateol. Koja laius on mm (enamasti mm) ja kõrgus mm. Koja laius on märgatavalt suurem kui kõrgus. Koja värvus: kollakashall kuni hele punakaspruun, tavaliselt ühe piimja vöödiga. Koda on matilt läikiv, pisut läbipaistev. Suue on veidi elliptiline, valkja huule ja ribiga suudmeserva siseküljel (sarnaselt põõsateoga kumab see kojast läbi heledama joonena). Naba on avatud ja lai (umbes 1/4 koja laiusest) ning sageli on naba vahetu ümbrus koja põhivärvusest heledam. Teo keha on hele-kreemjas. Nabatigu eelistab kuivemaid ja soojemaid elupaiku, elab metsikutes paikades. Erinevalt eelmistest liikidest väldib ta inimest ja temaga kaasnevat. Küllap seetõttu ongi nabateo leiuandmeid Eestist teada üsna vähe. 8

9 Kasutatud kirjandus ja pildid: 1. Veegen, A. Suured teod. Eesti Loodus. 8/ /anat1.gif&imgrefurl= =296&w=588&sz=6&hl=en&start=17&tbnid=jrPKJONLSTXt6M:&tbnh=68&tbnw= 135&prev=/images%3Fq%3Dsnail%26svnum%3D10%26hl%3Den%26sa%3DG 9

10 Joonis 2. Tippsilmalise teo välisehitus LISA 1

11 LISA 2 Joonis 3. Tippsilmalise teo siseehitus Teod on sekundaarselt asümmeetrilised, enamasti tugeva jalaga limused. Nende mantel moodustab sageli keha kaitseks kitiin- ja mineraalainest koosneva koja. Sellest ulatub välja ainult pea ja jalg. Peas asuvad tigudel silmad ja kaks paari väljasirutatavaid kombitsaid. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas, seetõttu jääb teo liikumisteed tähistama limajälg. Närvisüsteem moodustab kehas kolm tänkude paari, mis innerveerivad vastavalt jala- ja mantlipiirkonda ning siseelundeid. Tigudel on üsna hästiarenenud silmad, kompimis- ja kemoretseptorid. Sooltoru on neil U-kujuline ja pöördub keha tagaosas tagasi pea suunas. Pärak ja ka kõik teiste elundite eritusavad paiknevad kukla taga, koja eesserva all. Tigudel on arenenud ka seedenääre maks, mis võtab enda alla suure osa koja sisemusest. Tigu peenestab toidu suus paikneva hõõrla abil. Erituselundiks on tigudel neer, mis paikneb südame läheda ja on ühenduses südamepaunaga. Vereringeelundkond on tigudel avatud, kuigi kehas on ka veresooni, mis juhivad vere elundite vahelistesse urgetesse ning sealt hiljem tagasi südame pauna. Süda ise on kaheosaline, koosneb kojast ja vatsakesest. Maismaalimused hingavad kopsu abil. Kops kujutab endast veresoonterikast mantliõõne sisepinna osa, mis on ühenduses väliskeskkonnaga hingamisava kaudu. Tigu on hermafrodiit ehk kahesooline. Nende kehas on ainult üks sugunääre, hermafrodiitne nääre, mis produtseerib diferentseerumata sugurakke. Väljunud sugunäärmest mööda hermafrodiitse näärme juha, satub rakk kas seemnejuhasse (areneb seemnerakk) või munajuhasse (areneb munarakk). Munad munetakse mulda, munades kooruvad väikesed teod.

12 LISA 3 Nimi Kuupäev Koht TÖÖLEHT Teod Ülesanne 1 Otsige tigusid lähtuvalt nende elukohast. Leidke igaüks endale oma tigu. Tutvuge oma teoga, soovi korral pange talle nimi. Sisustage talle karp, asetage talle sinna lehti ja midagi söödavat. Olge tigudega ettevaatlikud nendega võrreldes olete Te hiiglased! Karpi pange tigu selleks ajaks, kui tahate kirjutada või on mingil muul põhjusel vaja tigu käest ära panna. Minu teo nimi on Ülesanne 2 Tutvuge oma teoga (kasutage luupi) Mis liiki teoga on tegu? Leidke tema koda, pea, jalg, tald, silmad, tundlad, mantliava (hingamis- ja väljaheiteava). Leidke koht, kus tigudel võib olla naba. Mis värvi on tema koda, pea ja jalg? Kirjeldage oma tigu. Võrrelge üksteise tigusid. Kas värvused erinevad? Milliseid erinevusi veel märkate? Kellel on kõige tumedama pea ja jalaga kiritigu? Kellel on kõige heledama pea ja jalaga kiritigu? Kas Teie tigu vaatluse ajal hingas (kui hingamisava on avatud, siis hingab)? Kas Teie tigu vaatluse ajal kakas? Kas Teie hoolealune on poiss või tüdruk? Kas Teie tigu on täiskasvanu või laps?

13 Märkige joonisele, kus asuvad teo koda, jalg, tald, hingamisava, suguava, mantliserv, pea, silmad, tundlad, suu. Ülesanne 3 Kuidas tigu liigub? Jälgige teo liikumist oma käel, paberitükil, läbipaistval joonlaual või Petri tassil (kahel viimasel juhul saab vaadata ka teo tallaalust). Kirjeldage teo liikumist. Mis värvi on Teie teo lima? Kas Teie tigu kasutab liikudes alumisi tundlaid tee kompamiseks? Ülesanne 4 Mida teod söövad? Asetage suurema karbi nurkadesse (nii et karbi keskkoht jääks vabaks) erinevaid toite: salatit, porgandit, puulehti, kurki, puuvilju, võilillelehti jm söödavat, mida Teil on võimalik varuda. Asetage kõik teod (lugege nad eelnevalt kokku) karbi keskele ja katke karp kaanega, et tigudel oleks hämar ja rahulik. Laske tigudel rahus olla umbes pool tundi kuni tund. Seejärel eemaldage ettevaatlikult karbilt kaas ja vaadake, kus Teie teod on. Täitke toidukatse tabel järgmisel lehel.

14 Tabel 1. Toidukatse tabel Millise toidu juurde teod liikusid? Mitu tigu? 1. toit _ 2. toit _ 3. toit _ 4. toit _ Kasti seintel ja laes Ei ole üldse liikunud Kokku on kastis tigusid Milline Teie poolt pakutud toiduaine oli kõige hinnatum? Kui suur osa Teie tigudest ei tundnud üldse huvi toidu vastu ja ronis lihtsalt kastis ringi? Toidukatse lõppedes vaadake, kas tunnete enda teo teiste hulgast ära. Jätke oma tigudega hüvasti ja laske nad kõik koju tagasi. Mõelge, millised ohud varitsevad tigusid linnas? Võrrelge tigude elutingimusi nende maasugulaste omadega. _