TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond"

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond Liis Kommer EKRAANIMEEDIA ROLL 6-7AASTASTE LASTE PERESUHETELE Lõputöö Juhendaja: Elyna Nevski, MSc Tallinn 2014

2 ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Osakond: Alushariduse osakond Töö pealkiri: Ekraanimeedia roll 6-7aastaste laste peresuhetele Kuu ja aasta: Juuni 2014 Lehekülgede arv 53 Referaat Juba varases eas kasutavad lapsed väga oskuslikult tehnoloogiat ja selle vahendatud sisu. Selleks, et muuta meediast tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid positiivseks või laste arengut soodustavateks on oluline keskenduda sellele, milline roll on ekraanimeedial peresuhetele, sest laps ei kasva üksi, vaid tema areng ja kasvuprotsess on tugevasti mõjutatud vanemate (sh õdede-vendade) poolt. Lõputöö uurimisküsimused on: Mida hindavad lapsed peresuhetes? Millised on võimalikud seosed ekraanimeedia ja heade peresuhete vahel? Millisena näevad eelkooliealised lapsed ja nende pereliikmed ekraanimeedia rolli oma igapäevases pereelus? Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada ekraanimeedia osatähtsus 6-7aastaste laste peresuhetes. Autor toetub põhiliselt Kristi Vinter, Andra Siibak, Kristiina Tropp, Nick Frost, Helve Saat ja Ülle Saarits teostele. Töös on kasutatud 39 allikat, neist 7 on võõrkeelsed. Uurimismeetodina kasutatakse kvalitatiivset intervjuud 6-7aastastele lastele ja nende perekonnaliikmetele. Valimi moodustasid viis perekonda. Uurimustulemustest selgus, et laps hindab erinevaid mängu kui ka vabaajategevusi, mida saab teha koos oma pereliikmetega. Lapsevanemad teavad, mida nende lapsed ekraanimeediat tarbides teevad. 6-7aastased lapsed tarbivad ekraanimeediat igapäevaselt, et nad seda mõõdukalt ja õigesti teeksid, on oluline, et lapsevanem oma lapsi suunaks ja juhendaks. Tegevus, kus kõik perekonnad olid ühe nädalavahetuse ilma ekraanimeediata viis perekonnaliikmed teineteisele lähemale, sest toimus lapse ja lapsevanema vaheline koostöö mõeldes välja vaba aja sisustamiseks erinevaid tegevusi. Kõik ekraanimeediast tulev ei ole sugugi negatiivne vaid võib olla kasulik ja arendav. Lapsevanemate nägemusel on ekraanimeedia lapse jaoks kui lapsehoidja, andes vanemale aega iseenda jaoks. Mõnede lastevanemate arvates sõltub lapse vaba aja sisustamine suuresti lapsevanemast endast ja tema viitsimisest oma lapsega tegeleda. Enamusel uuringus osalenud 6-7aastastest lastest ei ole oma isiklikku ekraanimeedia vahendit. Küll aga on kõikidel uuringus osalenud perekondadel kodus vähemalt üks või rohkem ekraanimeedia vahend ühe inimese kohta. Laste arvamustest tuli välja, et kõige populaarsem ekraanimeediavahend, millest nad loobuda ei taha, on televiisor. Uurimusest selgus, et kõik perekonnad peavad end mõõdukaks ekraanimeedia tarbijaks, kuid vaatamata sellele on kehtestanud lastele selles osas piiranguid. Võtmesõnad: laps, lapsevanemad, sotsiaalne areng, peresuhted, ekraanimeedia, ekraanimeedia roll. Keywords: children, parents, social development, family relationships, screen media, role of screen media. Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu Töö autor: Liis Kommer allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Elyna Nevski allkiri:

3 ANNOTATION Tallinn University Pedagogial Collage Department of Pre-school Education Title: Role of Screen Media to 6-7-Year-old Children s Family Relationships Month and year: June 2014 Number of pages 53 Summary Already at a very early age children are using technology and its content with great skill. In order to make the potential negative effects of the media positive or fostering child development, it is important to focus on the role of screen media in family relations, because the child does not grow alone, but its development and growth process are strongly influenced by their parents (including siblings). The diploma paper s research questions are: What do the kids value in family relationships? What are the possible relations between screen media and good family relationships? How do the pre-school children and their families display the role of media in our everyday family life? The aims of the diploma paper is to explain the intensity of screen media for family relationships of children of 6-7 years. The author relies mainly on the works of Kristi Vinter, Andra Siibak, Kristiina Tropp, NickFrost, Helve Saat and Ülle Saarits. The study uses 39 sources, seven of them are in a foreign language. The research method used was qualitative interviews with 6-7 years old children and their families. The sample consisted of five families. The study results showed that the child appreciates the game as well as a variety of recreational activities that you can do with your own family members. Parents know what their kids are doing while consuming screen media year-old children consume screen media on a daily basis, so in order they do it moderately and correctly, it is important that parents supervise and direct their children. Activities where all the families were in one weekend without screen media, brought the family members closer to each other, as there was the child and parent cooperation between devising a variety of recreational activities. All inbound screen media is by no means negative but can be useful and life enhancing. Parents' perspectives on the screen media as a nanny for the child, giving parents time for themselves. Some parents think that the child's free time will depend largely on a child's parents and his wish to deal with their child. Most of the surveyed children of 6-7 years do not own a personal screen media device. However, in families under the study all have at least one or more screen media items per person. From the children's opinions came out, that the most popular screen media tool, which they do not want to give up, is a television. The study revealed that all the families consider themselves moderate consumer of screen media, but despite that there are restrictions imposed on the children. Keywords: children, parents, social development, family relationships, screen media, role of screen media. Võtmesõnad: laps, lapsevanemad, sotsiaalne areng, peresuhted, ekraanimeedia, ekraanimeedia roll. Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College Author: Liis Kommer signature: Accepted: Mentor: Elyna Nevski signature:

4 SISUKORD SISSEJUHATUS AASTASTE LASTE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused Roll lapse sotsiaalse arengu kontekstis Suhted vanematega Lastevanemate eeskuju EKRAANIMEEDIA MÕJU PERESUHETELE Meedia sotsiaalse arengu mõjutajana Meedia peresuhete mõjutajana Ekraanimeedia võimalikud positiivsed mõjud Ekraanimeedia negatiivne mõju ja võimalikud ohud UURIMISTÖÖ VALIM JA METOODIKA Uurimuse eesmärk ja uurimusküsimused Valimi moodustamine ja kirjeldus Meetodite valik ja kirjeldus UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS Perekonnasuhted lapse arvamusel Perekonnasuhted lapsevanema arvamusel Ekraanimeedia roll 6-7aaastaste laste peresuhetes Ekraanimeedia roll igapäevases pereelus lapsevanema arvamusel Võimalikud seosed ekraanimeedia ja heade peresuhete vahel ARUTELU KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Intervjuu põhiküsimused 6-7aastase lapsega Lisa 2. Transkriptsioon intervjuust 6-7aastase lapsega Lisa 3. Intervjuu põhiküsimused lapsevanemaga Lisa 4. Transkriptsioon intervjuust lapsevanemaga Lisa 5. Vaatlustabel lastevanemate abistamiseks Lisa 6. Intervjuu põhiküsimused perekonnaliikmetega Lisa 7. Transkriptsioon intervjuust perekonnaliikmetega

5 SISSEJUHATUS Kõik lapsed, kes on siia maailma sündinud, on oma eripärade, väärtuste ja puudustega. Lapsevanema kõige olulisemaks ülesandeks on tunnustada ja austada oma lapse loomulikku kasvuprotsessi ja arengut, sest iga laps kasvab olenemata east individuaalses tempos. Lapse kasvu peavad lapsevanemad toetama, et tema anded ja tugevad küljed esile tuleks. (Nõmme, 2009.) Tänapäeva ühiskonnas on meedia omandanud laste elus varasemast üha tähtsamat rolli. Kas ja kuidas meedia lapsi mõjutab- see on andnud alust arvukatele uuringutele. Üheks suureks keskseks huviks on tekkinud küsimus, kuidas saab muuta meediast tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid positiivseks või laste arengut soodustavateks. (Vinter, Siibak & Kruuse, 2010.) Juba väikesest peale kasutavad lapsed väga oskuslikult televiisorit ja arvutit, seetõttu veedavad nad ekraani ees enesele märkamatult palju aega. Igasugune informatsioon, mis tuleb telekanalitest või internetist- kõik see mõjutab laste käitumist ja harjumusi. (Vinter, s.a.) Meedia sees olemine ning aja veetmine viib lapsed teise maailma, millega neil puudub otsene kogemus. Meedia võimalikud mõjud ei ole ainult negatiivsed, sealt tuleb üldkultuurilist teavet ja vajalikku ühiskonna informatsiooni, mis mõjutavad lapse arengut positiivselt ja laiendab nende silmaringi. (samas.) Käesoleva lõputöö uurimisprobleem keskendub eelkõige meedia positiivsele mõjule peresuhete kontekstis, sest juba varases eas kasutavad lapsed väga oskuslikult tehnoloogiat ja selle vahendatud sisu. Selleks, et muuta meediast tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid positiivseks või laste arengut soodustavateks on oluline keskenduda sellele, milline roll on ekraanimeedial peresuhetele, sest laps ei kasva üksi, vaid tema areng ja kasvuprotsess on tugevasti mõjutatud vanemate (sh õdede-vendade) poolt. Käesoleva tööga on valminud sarnasel teemal diplomitöid, kuid ekraanimeedia ja peresuhete kontekstis ei ole varem kirjutatud. Antud lõputöö annab selgust, millist rolli mängib ekraanimeedia perekondade igapäevaelus. 5

6 Lõputöös soovitakse leida vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: Mida hindavad lapsed peresuhetes? Millised on võimalikud seosed ekraanimeedia ja heade peresuhete vahel? Millisena näevad eelkooliealised lapsed ja nende pereliikmed ekraanimeedia rolli oma igapäevases pereelus? Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada ekraanimeedia osatähtsus 6-7aastaste laste peresuhetes. Lõputöö koosneb neljast suuremast peatükist, kus esimeses peatükiks käsitletakse lapse sotsiaalset arengut, millised on lapse suhted oma vanematega ning milline on lapsevanema eeskuju. Teine peatükk annab ülevaate, millised on meedia võimalikud mõjud lapse arengule ja peresuhetele, kuidas mõjub meedia positiivselt 6-7aastastele lastele ja millised ohud kaasnevad negatiivse meediaga. Kolmandas peatükis on kirjeldatud uurimustöö valim ja meetod. Neljandas peatükis analüüsitakse uurimustöö tulemusi. Lõputöös on kasutatud kokku 39 erinevat allikat, millest 7 on võõrkeelsed. Töös enim lähtutud autorid on: Kristi Vinter, Andra Siibak, Kristiina Tropp, Nick Frost, Helve Saat ja Ülle Saarits. Võtmesõnad: laps, lapsevanemad, sotsiaalne areng, peresuhted, ekraanimeedia, ekraanimeedia roll. Töö autor tänab oma lõputöö juhendajat MCs Elyna Nevskit, kes abistas ja toetas lõputöö koostamisel. Samuti kõiki perekondasid, tänu kellele käesolev lõputöö võimalikuks sai. 6

7 AASTASTE LASTE SOTSIAALNE ARENG Lapse sotsiaalne areng algab sünnimomendist, mil ta puutub kokku oma vanematega ja kujuneb kaasasündinud pärilike omaduste ja keskkonna koosmõjul. Sotsialiseerimise käigus omandavad lapsed erinevaid hoiakuid. Alljärgnevalt antakse ülevaade lapse sotsiaalse arengu eripäradest ja sotsiaalsest õppimisest. Sotsiaalse arengu all mõeldakse kõike seda, mis on seotud ühiskonnaga, teiste inimeste keskel elamist ja nendega suhtlemist. Juba varajases eas õpib laps ära hoiakud, normid ja käitumismudelid, mida konkreetses ühiskonnas sobivaks ja vajalikuks peetakse. (Tankler, 1999.) 6-7aastase lapse sotsiaalset arengut silmas pidades on oluline teada, et laps õpib eristama endast lähtuvaid kogemusi teiste omadest ja mõistma seda, et inimestel võivad olla erinevad tunded ja mõtted. Samuti õpib laps hindama ja arvestama teiste seisukohti ja hinnanguid. (Kulderknup, 2008.) Sotsiaalsete teadmiste ja oskuste kujundamine on üks tähtsamaid kasvatusülesandeid, sest lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise (samas). Sotsiaalsed oskused on lapse oskus suhelda end ümbritsevate inimestega, teiste inimeste märkamine ja ühiskonna kommete omaksvõtmine. Esmased sotsiaalsed oskused õpitakse kodus, esimene lähedustunne ja suhtlemine on vanematega. Teiseks kohaks, kus sotsiaalseid oskusi omandatakse, on lasteaed. Seal tekivad esimesed sõprussuhted, laieneb suhtlusring, arvestatakse ja mõistetakse teiste eakaaslaste soove ning tundeid Sotsiaalsed oskused Lapse kasvamisel on oluline, et pööratakse tähelepanu tema sotsiaalsele arengule. Kõik see, mida laps lapsepõlves omandab, sellest sõltub tema edasine käekäik, elujärje parandamine ja annab parema võimaluse tulevaseks eluks, kujundades ühiskonna peegelpilti. Sotsiaalne tähendab ühiskonda ja inimesi puudutavat heaolu paranemine. Oma esimesed käitumismudelid, eeskujud ja sotsiaalsed oskused saab laps kaasa kodust. (Saarits, 2005.) 7

8 Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse igapäevases ühiskonnaelus toimetulemiseks vajalikke oskusi. Need on oskused teistega suhelda, tajuda iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtuntud tavasid ja lähtuda eetilistest tõekspidamistest, enese maksmapaneku, kritiseerimis-, keskendumus- ja konflikti vältimise oskus. (Tropp & Saat 2008.) Sotsiaalsete oskuste abil kasvab laps võimeliseks teistega koos elama. Lapse sotsiaalne kompetentsus muutub täielikumaks suhtlemisoskuse arendades ning seda soodustab positiivne suhtumine teda ümbritsevasse maailma. Laps sotsialiseerib igapäevaste ja endastmõistetavate tegevuste abil. (Saarits, 2005.) Psühholoogiaprofessor Keltikangas-Järvinen (2011) on oma raamatus Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused kirjutanud, et sotsiaalsed oskused sõltuvad nii ajajärgust kui ka kultuurist ning eelkõige tähendab sotsiaalne oskus: teistega toime tulekut, aktsepteerida nende seisukohti, tundeid ja mõtteid. Rääkides lapse sotsiaalsest arengust, tuleb tähelepanu pöörata oskustele, mis võimaldavad lapsel toime tulla keskkonnas üldiselt ja just selles kultuuriruumis, kus ta elab. 6-7aastane laps oskab küll arvestada oma eakaaslaste seisukohti ja mõtteid ning püüavad kõigega hakkama saada, aga nad on tundlikud oma ebaõnnestumise ja teiste hinnangute suhtes. Selle ealine laps ootab vastastikulist mõistmist ja tuge ning kaasaelamist oma tunnetele. (Männamaa & Marats, 2008.) Sotsiaalsete oskuste aeglane areng või selle puudumine põhjustab lapsele ebamugavust, see võib kaasa tuua teiste laste poolt tõrjumise ja kiusamise. Eelkoolieas on laps õppija, ta suhtub teiste hinnangutesse väga emotsionaalselt ja võtab seda isiklikult. Laps on avatud kiitusele, tunnustusele ja tähelepanule, mis talle pööratakse, seetõttu eriti valusalt aga puudutab teda negatiivne suhtumine või arvamus. (Saarits, 2005.) Lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks on väga tähtis ja oluline mängu roll, kus ühismängud eakaaslastega õpetavad teistega arvestama, suhtlema ja ka koostööd. Rolli- ja reeglimängude kaudu saab laps sotsiaalseid kogemusi oma mängupartnerilt ning ausa mängu põhimõtte, kus tuleb osata nii võita kui ka kaotada. Eelkooli eas laps usub siiralt, et kõikidel on ühesugune arusaam heast ja halvast, õigest ja valest, viisakast ja ebaviisakast ning sobivast ja sobimatust. (samas.) 8

9 6-7aastane laps on koolieelik ning lasteaias kui ka kodus peaks käima ettevalmistused kooli minekuks. Laps peab oskama sellises vanuses ise hakkama saama perest eemal olles. Ta peaks võõras seltskonnas ja suuremas rahvahulgas kohanema. Laps oskab enda vajadusi sõnadega väljendada, vajadusel abi küsida, peaks töötama ilma pideva kiituseta ja kui teda midagi ärritab, siis vaikselt istuma ja maha rahunema. (Einon, 2000.) Eelkooliealist last iseloomustab emotsionaalne suhtumine ümbritsevasse keskkonda. Kõike, mida laps näeb, kuuleb või läbi elab, see võib olla tugev või kohati isegi väga emotsionaalne. Lapse pilk, žestid, miimika, hääletoon, kehakeel, kõne annavad märku ja informatsiooni sellest, mis on läbielatud või juhtumas. (Saarits, 2008.) Siinkohal on välja toodud riiklikus õppekavas sõnastatud 6-7aastase lapse sotsiaalsed oskused: 1) Püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; 2) tahab ja julgeb suhelda - huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu; 3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise; 4) osaleb rüma reeglite kujunemisel; 5) oskab arvestada teistega ja teha koostööd; 6) loob sõprussuhteid; 7) saab aru võõras-oma-ühine tähendusest; 8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel; 9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad; 10) jälgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme; 11) selgitab oma seisukohti. (Koolieelse lasteasutuse seadus, 1999.) Sotsiaalsete oskuste all mõeldakse eelkõige lapse oskusi teistega suhelda, tajuda iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest (samas). Mäng arendab last ka sotsiaalselt, mis on lapse isiksuse arengus väga oluline. Mängides asutavad lapsed omal algatusel mängukaaslastega mitmesugustesse olukordadesse ja suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted, kus hakatakse mõistma oma partnerit ja areneb nendevaheline koostöö. Mäng annab lapsel võimaluse luua side iseenda, teiste inimeste kui ka kogu maailmaga. (Ugaste, 2005.) 9

10 Kui laps sünnib ja kasvab, on ta täielikult sõltuv on oma vanemast või vanematest. Selline sõltuvus muutub lõplikult kuni laps jõuab täiskasvanu ikka. Lapse kasvamine ise on kompleksne ja väljakutseid esitav protsess- see nõuab vanematelt oskusi ja väärtusi ning sellel on suur mõju lapse sotsiaalsele arengule ja tema heaolule. (Frost, 2011.) Sotsiaalsed oskused on väga vajalikud lapse arenguks ja tulevaseks eluks. See on oskus suhelda teiste inimestega, enda ja ümbritseva märkamine ning ühiskonna kommete omaksvõtmine Roll lapse sotsiaalse arengu kontekstis Lapse jaoks on kõige tähtsam tema perekond, millele saab tugineda, kust saab kaitset otsida ja oma tundeid jagada. Et lapse sotsiaalne areng oleks eakohane, vajab ta kindlasti mõlemat vanemat, sest üksikvanem ei suuda vaimselt kui ka füüsiliselt üksi pakkuda lapsele kõike seda, mida lapsel on vaja. Järelikult on peresisesed suhted lapse sotsiaalseks arenguks väga tähtsad. Tänapäeva ühiskonnas on perekonna struktuuris toimunud aga mitmeid olulisi muutusi, millest lapsi mõjutavad kõige enam sotsiaalselt olukorrad, kus perekonnas töötavad mõlemad vanemad, last kasvatab üksikvanem või vanemad on lahutatud (Corsaro, 2011). Laps vajab normaalseks arenguks kasvukeskkonda, kuhu kuulub perekond ja kodu, mis moodustavad tähtsa osa last ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast. Perekonnas on kõik perekonnaliikmed tähtsad, nii vanemad kui ka lapsed, kes kujundavad kodust oma näo. Laps omandab kodust ja perekonnast kõik selle, mida võib tulevikus vaja minna ja hästi elada. (Hansson, 2006.) Perekond on olnud sajandeid ja on ka praeguseni lapse elus peamine. Perekond kannab põhivastutust ja seal langetavad vanemad peamised otsused lapse elu olulistest küsimustes. Vanemad alustavad lapse kasvatamist hoole, õrnuse ja armastusega, nad on veendunud, et nende laps on imeline ja nemad lapsevanematena tulevad kõigega hästi toime. Vanemad kasutavad kasvatamisel kõiki meetodeid ja õpetusi, mida teavad ja püüavad lapsi kohelda nii, nagu neid lapsepõlves koheldi. (Kraav, 2008.) 10

11 Seetõttu on kodune kasvukeskkond lapse arengu seisukohalt väga oluline, kuna kodus on vanemad ja nende vaheline kiindumussuhe, mänguasjad ja vahendid, millega laps on harjunud ja tunneb end turvaliselt (Nugin, 2009). Lapsevanem on see, kes loob normid, et millisena perekonda näha tahetakse, millised väärtused peaksid peres valitsema ja kuidas tuleks üksteist hoida ning kohelda. Nii luuakse head tingimused selleks, et tekiks ühtekuuluvustunne ja piisava aja pühendamisel oma perele ja teineteisega rääkimisele tekib arusaam, mis on kõigi perekonnaliikmete jaoks tähtis. (Hansson & Oscarsson, 2006.) Perekonna ühtekuuluvustunde tekitamisel on vaja kõiki osapooli. Kui perekonnaliikmed oskavad omavahel suhelda rahulikult ja arukal moel nii sõnade kui ka kehakeelega, siis on pool võitu juba käes. Perekonnas peab olema mõistlik struktuur, kus kõik saavad väljendada oma arvamusi. Kõige suurem vastutus on lapsevanematel, kes peavad asjad kontrolli all hoidma. (samas.) Lapse arengu seisukohast peetakse kõige paremaks seda, kui tal on võimalus kasvada koos mõlema bioloogilise vanema ning õdede-vendadega. Tegelikult on sellisest ideaalsest perekonnast asi kaugel, sest tänasele Eestile peab kohanema suur osa lastest erinevate perekonnakooslustega ja peresidemete muutustega. (Hansson, 2006.) Perekonna head suhted mõjutavad lapse sotsiaalset arengut. Lapse esmane sotsiaalne areng toimub kodus, suheldes vanemate, õe või vennaga. Et lapse sotsiaalne areng oleks eakohane, on vaja vanemate tähelepanu, toetust ja suunamist Suhted vanematega Laps tunnetab kõige suuremat side oma vanematega, kes juba väikesest peale püüavad suunata õigete otsuste tegemisel. Vanemad annavad lapsele turvatunde, kuulavad muresid ja annavad nõu. Laps ootab oma vanematelt tähelepanu, mõistmist, abi ja tahavad jagada nendega rõõmu kui ka kurbust. Lapsevanem on oma lapse põhikasvataja, kes vastutab ja kannab hoolt lapse arengu kõikide aspektide eest. Oluline on, et lapsevanem teaks, mis on tema lapse jaoks hea, kasulik ja õige. Samas on ka lapsevanem see, kes vastutab ja keda süüdistatakse lapse halva käitumise korral kui ta ei allu käsklustele või ootustele. (Kraav, 2007.) Kui laps tunnetab täiskasvanu toetavat suhtumist, võib see olukord tasapisi paraneda (Nõmme, 2009). 11

12 Üks tähtsamaid perioode lapse elus on koolieelikuaeg. Vanemad ei tohi esitada oma lastele liigseid nõudmisi, sest need võivad mõjutada hoopis negatiivselt tema närvisüsteemile. Kui vanema ootused ja lootused on kõrged, siis võib laps kõige selle taha varju jääda. Et kõike seda ära hoida, tuleb lapsele pöörata piisavalt palju tähelepanu ja aega. (Nõmme, 2009.) Kodu on kõige olulisem lapse sotsiaalse arengu kujundaja. Peamine osa laste sotsiaalsest arengust toimubki kodus suheldes vanematega. (Tropp & Saat, 2008.) Vanemad on lapse esmased sotsialiseerijad. Kuigi umbes teisel eluaastal astub laps juba laiemasse maailma, kus kohtub lasteaiakaaslastega ja õpetajatega, jääb siiski perekond kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus kõigele, lapse isiksuse omadustele, sotsiaalsetele oskustele, väärtustele ja normide järgimisele. (samas.) Vanemad on need, kes annavad lastele edasi õpetusi elust ja eluks vajalikke konkreetseid juhiseid, lootes, et laps võtab need omaks ja hakkab edaspidi nende järgi ka tegutsema. Samuti on ka lapse suhtluskeskkond kontrollitud lastevanemate poolt, sest mida väiksem on laps, seda rohkem saab lapsevanem valida, kellega ja kui palju tema laps suhtleb. (samas.) Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Oluline on lapsevanemaid kaasata lapse mängu, millega saab luua erilisi suhteid ja tugevat sidet lapsega. Eelkooliealine laps ootaks vanematelt, et ta pühendaks talle mängides täielikult. (Densmore & Bauman, 2011.) Laps ei näe vanemaid ainult vanemana, vaid inimesena, kes on muretsev, siiras ja hooliv. Lapsevanem peaks huvituma sellest, kuidas laps end tunneb, millesse ta usub ja kuidas ta oma sõpradega mängib. (samas.) Kõige erilisem side on lapsel oma vanematega. Laps ootab vanematelt hoolt, armastust ja tähelepanu. Lapse jaoks on oluline, et tema vanemad veedavad temaga koos aega ning et ta tunneb tunnet, et ta on kellegi jaoks vajalik või tähtis. 12

13 Lastevanemate eeskuju Eelkõige on vanemad oma lastele eeskujuks ning õpetajateks, kelle tegemised ja ütlemised on need, mille laps eeskujuks ning omaks võtab. Seega peab lapsevanem jälgima enda käitumist ja sõnakasutamist õigel ajal õiges kohas. Õppimise aluseks on sotsiaalsed kogemused, mis tekivad mängides ja mäng on lapsepõlves üks kõige olulisem tegevus. Üheskoos tegutsemine lapsega mõjutab lapse arengut. Laps jälgib täiskasvanu tegevust ja õpib selle pealt ehk vanemad on lapse eeskujud. (Hujala, 2004.) Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimeste pealt olulised töömudelid: kiindumus, sõprus, usaldus, kindlus- ja turvatunne. Vanemad on lastele kui eeskuju mudelid, laps õpib neid vaadeldes, imiteerides, kasutades nende kõnemaneeri või žeste, aga ka peegeldades nende väärtushinnanguid. Lapsevanemad osalevad igapäevaselt aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessides, kus õpetavad lapsele sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid. (Tropp & Saat, 2008.) Iga laps soovib ja tunneb vajadust olla koos oma vanematega, veeta nendega lõbusalt aega, mängida, sportida, saada neilt tähelepanu ning arutleda maailma asjade üle. Kindlasti tuleks lapse ja vanemate ühistegevustes arvesse võtta lapse enda välja pakutuid ideid ning kuulata tema huvitavaid mõtteid. (Nugin, 2005.) Vanemad on lastele eeskujuks neid kasvatades. Lapsi tuleb õpetada end kaitsma ebatäiusliku, ohtliku ja kurja maailma eest ning ka seda, kuidas tulla toime uudses olukorras võõraste inimestega. Vanemad on suureks eeskujuks, kui õpetavad lapsi olema ausad ja tegutsema nõnda nagu on õige ka ühiskonna seisukohast vaadates. (Paloheimo, 2008.) Lapse distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist, neid kuulates, suunates, juhendades või neile valikuid andes. Loomulikult ei tohi ära unustada, et vajadusel tuleb ka riielda või jätta millestki meeldivast ilma, kui käitutakse halvasti. (Tropp & Saat, 2008.) Lapsevanematel tuleks olla piiride kehtestamisel võimalikult järjekindel, loomulikult sõltub see vanema enda päevakavast. On tähtis, et vanemad oleksid piiride suhtes ühel nõul ja neil oleks sarnased väärtushinnangud. Kui nägemus on sarnane, siis saab jagada omavahel kehtestamist ja toetada teineteist. (Hansson & Oscarsson, 2006.) 13

14 Reegleid loomises võiksid ka lapsed osaleda. Nad järgivad enda loodud reeglite täitmist palju paremini ning see aitab kaasa lapse moraali ja eneseregulatsiooni arengule. Lapsed peaksid põhjendama, miks on tema pakutud reeglit vaja, sest reeglite loomises nad lähtuvad kõigepealt sellest, mis nende arvates on õige. Reegleid peaksid loomulikult ka vanemad jälgima, sest oma käitumisega on nad oma lastele eeskujuks. (Nugin, 2005.) Lastevanemate käitumine ja suhtlemine on eeskujuks oma lapsele. Laps õpib vanematelt esmased suhtlusoskused, käitumismudelid ja kombed, mida ta õigeks peab ja hiljem ise jäljendab. 14

15 2. EKRAANIMEEDIA MÕJU PERESUHETELE Info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (edaspidi IKT) toob lasteni meedia sisu, mida nad oma vähese elukogemuse ja piiratud oskuste tõttu ei pruugi alati adekvaatselt hinnata. Arvuti, mis võimaldab suhelda eakaaslastega ning mängida huvitavaid ja põnevaid mänge, toob samuti laste igapäeva ellu sisu, mille tõlgendamine mõjutab oluliselt laste väärtusi, hoiakuid ja suhteid pereringis. Meedia mõiste lõputöö kontekstis on sidevahendid (arvuti, raadio, digikaamera, televiisor, nutitelefonid, ajakirjad, ajalehed, raamatud jne) ja nende visuaalne ning auditiivne sisu (pilt, uudised, filmid, artiklid, animatsioonid, arvutimängud jt). Ekraanimeedia mõiste all on mõeldud eelkõige televisiooni, arvuti sealhulgas tahvelarvuti vahendusel lasteni jõudvaid telesaateid. Meedia roll ja tähtsus on tänapäeva ühiskonnas olulisus kasvanud ja suurenenud. Meedia ümbritseb meid kõikjal ja lapsed tarbivad seda üha tihedamini ning seetõttu on oluline pöörata tähelepanu meediast tulenevatele võimalikele mõjudele. (Vinter, Siibak & Kruuse, 2010.) Meedia võimalike mõjudest rääkides on oluline see, kuidas meediast tulenevat informatsiooni laps mõistab ja sellest aru saab. Lapsel puuduvad teadmised ja oskused, et mõista, mis vahe on meedial ja reaalsusel, sellepärast on vajalik lapsevanemate suunamist ja tuge. (Siibak, 2010.) Televisioon on tugevalt integreeritud tänapäeva laste ellu ning mõjutab oluliselt perekondlike suhteid. Vanus on oluline indikaator, mis mõjutab laste suhteid televisiooniga, kuna meedias kajastatakse paljusid teemasid, millega laps üles kasvades kokku puutub - kognitiivsed ja emotsionaalsed ning käitumuslikud oskused. (Lemish, 2007.) Hindamaks televisiooni osakaalu lapse elus, ei ole oluline tähelepanu pöörata ainult meedia mahule vaid ka erinevatele meedia vormidele ehk milliseid telekanaleid ja saateid laps vaatab ning mida see talle pakub (samas). 15

16 2.1. Meedia sotsiaalse arengu mõjutajana Meedia annab suurt mõju lapse sotsiaalsele arengule. Laps jälgib meediast tulevaid olukordasi ja teeb neid päriselus järele, sest ta arvab, et nii on õige. Televisiooni vaadates võetakse eeskuju oma iidolitest ning tahetakse väga nende moodi olla. Kuna laps eelkooli eas ei tea täpselt, mis on õige või mis on vale, siis meediat käsitledes on vaja lapsevanemate suunamist, kuna nemad on esimesed lapse sotsiaalse arengu mõjutajad. Meedia hõlmab kõiki sidevahendeid ja nendega kaasnevat sisu, mida saab näha, kuulda ja tarbida. Meedia hulka loetakse: pilt, televisioon, uudised, reklaam, seriaalid, filmid, arvuti, internet, raadio, heli, mobiiltelefon, tekstisõnumid, raamatud ja muu selline. (Vinter, 2010a.) Meedia kasutamine ja tarbimine on üha enam sotsiaalne areng. Televiisori vaatamine, mobiiltelefoni käsitlemine arvutimängude mängimine toimub sageli koos sõprade või perekonnaliikmetega ning ka meedia sisu luuakse enamasti ühiselt. Meedia sisu on alati mitmeti tõlgendav ja lapsed üha nooremas eas harjuvad teadmisega, et teiste arvamusi, hinnanguid ja seisukohti tuleb austada. (samas.) Laste oskused arenevad väga erinevalt, igaüks oma individuaalses tempos. Algselt õpib laps meediavahendit käsitlema, hiljem meediasisu tõlgendama, mis nõuab vaimseid oskuseid, aga need ei arene kaugeltki sama kiirelt kui motoorse tehnika kasutamise oskused. (samas.) Meediamaailmas hakkamasaamiseks ja toimetulekuks vajab laps täiskasvanu toetust, juhendamist ja tähelepanu. Laps peab tarbima eakohast meedia sisu, mille peab lapse jaoks koolieelses eas välja valima lapsevanem. (samas.) Laste meediatarbimine on varasemate põlvkondadega võrreldes kõvasti kasvanud. Ekraanimeedia ehk televisiooni ja arvutiga tegelemine on muutunud lastele igapäevategevuseks. Sealt leitakse endale eeskujud ja lemmikud, kelle moodi tahetakse olla. Suur osa informatsiooni, mida lapsed maailma või ümbritseva keskkonna kohta teab, pärineb samuti liikuvast meediast. Seega on meedial oluline tähtsus lapse minapildi, väärtuste, sotsiaalselt arengu ja hoiakute kujundamisel. (Vinter, 2013b.) 16

17 Laste jaoks on väga raske eristada televisiooni ja ekraanimeedia puhul fantaasiat reaalsusest, sellepärast et meediast tulenev reaalsus on laste jaoks keeruliselt üles ehitatud (Lemish, 2007). Televisioonisaateid võivad mõjutada lapse käitumismalle nii positiivselt kui ka negatiivselt. Teleris nähtu loob lapsele pildi, kuidas ja mida tuleks teha erinevates olukordades. (Ronk, 2000.) Erinevaid tegevusi ning mänge televiisori ja arvutiga võivad olla väga arendavad. Lapsega tuleks arutada, mida tähendavad erinevad filmiliigid ja neid mõisteid omavahel võrrelda. Silmad kinni saab kuulata erinevaid helisid. Saab vaadata hääleta multifilmilõiku ning hiljem lasta erinevait muusikat, näiteks kurba või rõõmust ja laps saab mõistatada, milline meeleolu sobib nähtud pildiga kokku. (Vinter, 2010a.) Oluline on süveneda sellesse, kuidas lapsed hindavad ja mõistavad televisioonis kajastuvaid tegelaskujusid, kuna nad imiteerivad neid ja võtavad nad endale eeskujuks. Lastel tekib sageli emotsionaalne suhe vaadatavate tegelaskujudega. Lapsed võivad tunda sarnasust enda ja tegelaskuju vahel, sest neil on sama sugu, vanus või välimus. See arendab lapse kujutlusvõimet. (Lemish, 2007.) Lapse jaoks huvitav tegevus on, et saab multifilmi tegelaste pilte välja lõigata lasteajakirjadest, see arendab käelist tegevust. Hiljem aga saab neid kleepida pulkade külge ja teha nukuteatrit. Samuti saab lastega rääkida, milline on erinevus multifilmis nähtud pea- ja kõrvalosatäitjal. (Vinter, 2010a.) Televisiooni vaatamine sageli piirab laste aega visuaalsetel tegevustel nagu näiteks mängimine, lugemine, õppimine, vestlemist ja eakaaslaste ning perekonnaliikmetega suhtlemist (Impact, 2003). Võib järeldada, et lapse sotsiaalset arengut mõjutab meedia, mis ümbritseb lapsi igapäevaselt kodus, lasteaias kui ka väljas sõpradega mängides. Kuna meediatarbimine üha nooremas eas kasvab ja selle kätte saamine aastast aastasse ainult lihtsustab, siis on vanemad need, kes lapsi meediat tarbides suunavad, et see mõju oleks lapsele positiivne ja arendav. 17

18 2.2. Meedia peresuhete mõjutajana Iga laps vajab kasvamiseks perekonda, kus teda armastatakse ja hoitakse. Lapse ja tema vanemate vaheline side on lapse jaoks väga oluline, ta vajab tähelepanu ja et temaga tegeletakse. Väljas pool perekonda mõjutab last peale lasteaia ka meedia, mis on vanemate ajapuuduse tõttu hakanud täitma lapsehoidja rolli. Meediakasvatus on tehnika kasutamise oskus ja toimetulek sealses keskkonnas ning kuidas mõista ja tõlgendada meediasisu (Vinter, 2010a). Suur osa sellest, mis on olnud ajast aega lastevanemate ülesanneteks laste kasvatamisel, on läinud nüüd multi- ja mängufilmide kangelaste kätte, keda võetakse eeskujuks (Ronk, 2000). Suurim roll lapse meediapädevuse arenemisel on perekonnal. Eestis ei suudeta meediasisu piisavalt kontrollida ja sealset tegevust kontrollida, siis peab lapsevanem jälgima, et see oleks tema lapsele ohutu ja sobiv. Meedia tarbimist lihtsalt keelates ja muid alternatiive pakkudes ei hoia lapsi meediast eemale. (Raag, 2004.) Vinter (2013a) doktoritöö uuringu tulemustest selgus, et lapsevanemad kasutavad arvutit lapsehoidjana, et hoida oma lapsi tegevuses, kui vanematel ei ole aega. Arvuti on laste jaoks atraktiivne, siis lapsevanemad hindavad seda heaks võimaluseks motiveerida lapsi nende korraldusi kuulama ja ülesandeid täitma. Enamus sellest, mida kaasajal maailmast teatakse, pärineb ühel või teisel viisil tänu erinevate meediakanalite kaudu. Koolimineku ajaks on laps juba osav meediatarbija, oskab seal omandada uusi teadmisi, suhtleb teiste inimestega ja kasutab meediat õppimiseks kui ka meelelahutuseks. (Vinter, 2010b.) Väikese lapse meediatõlgendamise võimet mõjutavad kogemused, nende arusaam maailma pildist ja täiskasvanu tegevus. Tuleks rõhutada ka seda, et meedias sisalduva meelelahutuse tõttu ei tohiks lühendada laste vabamängu aega ja lapsevanem peaks ise kaasama end lapse mängu, sest mängust olulisemat arendajat koolieelses eas ei ole. (Vinter, 2010a.) Sotsiaalsus kujuneb välja kaasasündinud pärilike omaduste ja ümbritseva keskkonna koosmõjus ja saab alguse perekonnast. Lapse arengut mõjutab oluliselt tema sünnipärased eeldused ja isiksuseomadused, vanusest tulenevad sotsiaalsed kogemused ja oskused ning kasvukeskkond ja kasvatus. (Saarits, 2005.) 18

19 Lapse esmane ja kõige mõjuvõimsam arengukeskkond on perekond, kus ta õpib oma algsed sotsiaalsed oskused, hiljem lisandub eakaaslaste ja muu keskkonna mõju. Perekonnas räägib laps esimesed sõnad ja teeb esimesed sammud ning kujuneb välja minapilt. (Kulderknup, 2008.) Vanemad peaks laste juurdepääsu meediale piirama, sest laps ei pruugi aru saada iga televiisorist tuleva saate eesmärgist, ta võib eeldada, et kõik mis sealt tuleb, on tegelikkus ja eeldab, et kõike seda võib ta ka reaalsuses leida. Kõige paremaks piiranguteks on vanemate poolt paigaldavad mitmesugused koodid ja lukud, mis tähendab, et enne seda kellaaega peavad kõik saated arvestama laste vaatajaskonnaga. (Raag, 2004.) Lapsele televiisori vaatamise ära keelamisest on vähe kasu. Lapsevanem on see, kes selgitab lapsele meediasisu, millest lapsed alati aru ei pruugi saada. Last tuleb aidata jõuda arusaamisele, et olemas on reaalne ja järgi tehtud meediamaailm ning, kus reeglid ei ole alati ühesugused. (Ronk, 2000.) Meedia pakub lastele palju erinevaid võimalusi nende sotsiaalseks arenguks. Igasugused põnevad ja arendavad mängud arvutis ning internetis. Harivad ja kultuurilised saated televisioonis. Meedia ei kahjusta otseselt kedagi, tuleb osata meediat õigesti tarbida ja tõlgendada ning selle positiivseid väärtuseid lapse sotsiaalseks arenguks osavalt ära kasutama Ekraanimeedia võimalikud positiivsed mõjud Meediakasvatus ei kaitse lapsi ainult meedia halbade mõjude eest, vaid valmistab last ette meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning looja kujunemisel. Lapsi tuleb suunata ja õpetada, kuidas meedias õigesti orienteeruda ja seal toimuvat mõista, sest need oskused ei kujune iseenesest. (Vinter, 2010b.) Läbi meediakasvatuse on võimalik muuta meedia mõju eelkõige positiivseks või laste arengut soodustavaks. Seetõttu on oluline märgata ja teada meedia positiivsed mõjureid ja võimalusi, mis on igapäevaselt meie ümber, puudutades laste peaaegu kõiki inimlikke baasvajadusi. (Vinter, 2011.) Õppimine haridusliku sisuga filmid ja saated, üldise silmaringi avardumine; Kognitiivne areng areneb ruumiline mõtlemine, hüpoteeside kasutamine, arvutimängudega seotud strateegiline mõtlemine; 19

20 Keel keele omandamine, sealhulgas võõrkeeled, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus; Prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng sallivus, koostöö; Teadlikkus sotsiaalsetest teemadest päevakajalised teemad, teadlikkus sotsiaalprobleemidest ja kultuurist; Sotsiaalsed interaktsioonid meediasisu vestlusteemadena nii vanemate kui ka eakaaslastega, meedia kaudu suhtlemine; Loovus ja eneseväljendus meediasisu loomine; Kultuurilised väärtused jutustuste ja piltide nautimise võimalus; Identiteedi areng empaatia, isiklike väärtuste ja maitse kujundamine; Meelelahutus ja lõõgastus; Areneb võime tähelepanu hoida; Informatsiooni hankimine; Loovtegevustele õhutamine mäng, hobid, lugemine ja muus selline. (Vinter, 2011.) 6-7aastased lapsed on eelkooliealised, kes puutuvad pidevalt kokku meedia võimalike mõjudega nii kodus kui ka lasteaias. Lasteaiaõpetajad on pidanud meedia positiivseks pooleks seda, et see on õpetlik ja avardab laste teadmisi. Loodussaated televiisorist pakuvad palju uut ja huvitavat informatsiooni. Kasulik on ka see, et lapsed õpivad ning omandavad eesti- ja võõrkeelseid väljendeid. Meedia avardab laste silmaringi ja pakub neile õppimisvõimalusi. (Vinter jt, 2010.) Meedia aitab lastel mõista ühiskonna ootusi, kuigi enamus meediast tulenevaid mõjusid on raske ette ennustada. Massimeedia võib edasi anda tänapäeva ühiskonnas väärtusi, põhjustades vahest muutusi, mis muidu aset ei leiaks. (Vivian, 2011.) Ühed sotsiaalteadlased arvavad, et televisiooni saab kasutada, edendamaks prosotsiaalset ja ühist käitumist või vähendamaks stereotüüpseid seisukohti. Teised teadlased aga arvavad, et televisioonil ei ole kaugeltki nii suurt mõju nagu enamus inimesi kardab, olgu see siis positiivne või negatiivne. (Smith, Cowie & Blades, 2008.) Mõned televisiooni kanalid õhutavad lapsi külastama loomaaedu, raamatukogusid, muuseume ja teisi aktiivseid vabaaja veetmisega seotud kohti. See mõjutab positiivselt lapse arengut ja avardab silmaringi. (Impact, 2003.) 20

21 Lapsed tahab avastada, tunda õppida ja nautida kõike toredat, mida internet neile pakub. Internetis käimise turvatunde hoidmiseks peab laps teadma reegleid, mida internetis teha ei tohi ja on teadlik võimalikest negatiivsetest mõjudest ja võimalikkudest ohtudest. (Targalt internetis veebileht, 2013.) Internetis olles on lapsel omad õigused: Privaatsus; Oma ette olemine ilma torkimiseta ja kiusamiseta; Info hankimine leida vajalikku infot ja materjali; Olla looja viitama autorile, ei tohi teiste tööd solvata ega neile haiget teha. (Targalt Internetis veebileht, 2013.) Tuleb osata kasutada meediast tulenevaid võimalike mõjusid nii, et need muutuksid laste jaoks positiivseks, mis arendavad nende suhtlemis- ja käelist oskust, laiendab teadmisi ning suurendab maailmavaadet. Meedia pakub palju huvitavaid tegevusi, mis arendab lapsi positiivselt Ekraanimeedia negatiivne mõju ja võimalikud ohud Lapsi mõjutab meedia igapäevaselt kodus, lasteaias kui ka sõpradega mängides. Loomulikult käivad positiivsete mõjudega kaasas ka negatiivsed mõjud ja võimalikud ohud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Meedial on soovimatuid mõjusid, mis võivad jätta jälje lapse vaimsele ja füüsilisele arengule. Veel võib mõjutada sotsiaalset arengut, suhtlemist teiste inimestega ja käitumist ning muuta suhtumist ümbritsevasse ühiskonda. (Siibak, 2010.) Interneti kasutamine ja televisiooni vaatamine ei ole alati turvaline (Targalt internetis veebileht, 2013). Meedial negatiivsed mõjud mõjutavad kõiki inimlikke baasvajadusi: Vägivaldne meediasisu tekivad agressiivsed käitumismudelid, mida matkitakse ja omandatakse ja võetakse eeskujuks; Seksuaalne meediasisu huvi tekitamine seksuaalsusele varajases eas, ebaturvaline ja kergemeelne matkimine, vastikustunne, ebamugavustunne ja šokk; Eksitavad reklaamid meediasisu on täis eksitavaid väiteid, mis mõjutavad mõtlemist ja materialistlikku maailmavaadet; 21

22 Ebatervislikud toitumisharjumused toob kaasa laste ülekaalulisuse ja toitumishäired; Terviseriskid ebatervislik toit, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine; Ekraanimeedia liigtarbimise füüsilised kõrvalmõjud nägemise halvenemine, pinged pere- või sõprussuhetes, väheneb füüsiline aktiivsus; Suhtlemine väheneb pereliikmete ja eakaaslastega, kui veedetakse liigselt aega televiisori ees istudes või arvuti mänge mängides; Madal akadeemiline jõudlus väheneb lugevus ja huvi selle vastu; Meedia tõlgendamine eksitavad väärtused, hoiakud ja uskumused; Privaatsus isikuandmete kuritarvitamine ja privaatsuse häirimine; Ebamugavustunne soovimatu kontakt võõrastega, sealhulgas küberkiusamine; Isiksusehäired madal enesehinnang ja võõrandumine. (Vinter, 2011.) Aktiivset ekraanimeediat tarbivad lapsed puutuvad sageli kokku teemavaldkondadega, mis ei ole neile eakohased. On suurenenud seksuaalvahekordade ja vägivalda sisaldavate mängude rohkus, mida lapsed jäljendavad. Samuti mõjutab meedia lapse loovust, nõrgeneb käeline ja füüsilised tegevused ning võivad kannatada ka sotsiaalsed oskused. (Siibak, 2010.) Televiisori taga olles võib lapsel kaduda ajataju, seeläbi väheneb huvi lugemise ja õppimise vastu (Impact, 2003). Kokkuvõtvalt võib öelda, et meedias on palju negatiivseid mõjusid ja võimalikke ohte, mis ümbritsevad lapsi igapäevaselt. Lapsevanemate suunamisel ja õpetuste läbi on võimalik neid mõjusid ja ohte vähendada. 22

23 3. UURIMISTÖÖ VALIM JA METOODIKA Tehnoloogia areneb kiires tempos ning lapsed puutuvad üha varasemas eas kokku erineva ekraanimeediaga nagu arvutimängud, internet, puutetundlikud seadmed jne. Lapsed vaatavad televiisorit koos vanematega või üksi aja sisustamiseks. Levinud on arvamus, et kõik ekraanimeediast tulenev avaldab nii lapse arengule kui ka silmaringile negatiivset mõju. Sageli ei märgata võimalikke positiivseid mõjusid, millele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Lapsi tuleb suunata ekraanimeedia tarbimisel, sest aina sagedamini räägitakse meediast negatiivses võtmes, oluline on teadvustada, et võimendades meedia positiivseid aspekte, me vähendame negatiivseid Uurimuse eesmärk ja uurimusküsimused Uurimusküsimused: Mida hindavad lapsed peresuhetes? Millised on võimalikud seosed ekraanimeedia ja heade peresuhete vahel? Millisena näevad eelkooliealised lapsed ja nende pereliikmed ekraanimeedia rolli oma igapäevases pereelus? Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ekraanimeedia osatähtsus 6-7aastaste laste peresuhetes Valimi moodustamine ja kirjeldus Käesoleva lõputöö sihtrühma moodustavad 6-7aastased lapsed ja nende vanemad sh õed-vennad. Valimisse kuuluvad viis perekonda, kes osalevad intervjuus. Viiest perest osalevad kõik tegevusuuringus, mis hõlmab nädalavahetust ilma ekraanimeediata. Peale tegevust viiakse kõikide perekondadega läbi kordusintervjuu. Valimi moodustamisel on lähtutud mugavusvalimi põhimõttest, kus töö autor on lähtunud talle juba tuttavatest perekondadest. Töö autor valis eelkooliealised lapsed sellepärast, et selles eas lapsed muutuvad iseseisvamaks ja nende suhtlusring laieneb. 6-7aastase lapse lause on pikem, sisukam ja keerulisem kui nooremas eas lastel. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes ei kasuta kõne, vaid hakkab teadvustama selle struktuuri. (Tiko, 2014.) 23

24 Valimis olevate lastevanemate kontaktid sai töö autor lasteaia direktori nõusolekul 6-7aastaste laste rühmaõpetajatelt. Kui viie perekonna nõusolek oli olemas, alustas autor laste ja lastevanematega intervjuude läbiviimist Meetodite valik ja kirjeldus Käesoleva uurimistöö meetodiks on kvalitatiivne uurimus ja andmekogumisinstrumendiks pool-struktureeritud intervjuu 6-7aastaste laste ja nende pereliikmetega. Andmete kogumismeetodi valiku põhjuseks oli see, et poolstruktureeritud intervjuu küsimuste järjekorda saab muuta ja vajadusel küsida lisaküsimusi. Positiivne on see, et intervjueeritav võib teemast rääkida enamat kui autor on ennustanud ning seeläbi saab teema kohta laiema pildi. Töö autor salvestas intervjuud mobiiltelefoniga, et vastuseid oleks hiljem võimalik analüüsida ja vajadusel korduvalt salvestusi üle kuulata. Töö autor viis läbi veebruari kuus pilootuuringu ühe tuttava perekonnaga. Pilootuuringu tulemuste põhjal täiustas autor intervjuu küsimusi kui ka planeeritava tegevuse plaani. Viiest perest osalesid kõik tegevuseeelses ja -järgses intervjuus ning tegevus, mis andis intervjuudele sisendi - olla nädalavahetus ilma ekraanimeediata (joonis 1). Tegevuseelne intervjuu TEGEVUS nädalavahetuus ilma ekraanimeediata Tegevusjärgne intervjuu Joonis 1. Uurimistöö korralduslik skeem 1. Iga pere 6-7aastase lapsega intervjuu enne tegevust koosnes kümnest küsimusest. Lapsevanemaga läbiviidu intervjuu enne tegevus koosnes kaheteistkümnest küsimusest. Intervjuu küsimused on jaotatud viite plokki. Esimese ploki küsimustega (1-6) selgitatakse välja, mida hindavad lapsed peresuhetes. Teises plokis intervjuuküsimused (1-5) annavad ülevaate sellest, mida lapsevanemad hindavad peresuhetes ja milliseid tegevusi neil ühiselt koos meeldib teha. 24

25 Kolmandas plokis küsimused lapsega (7-10) ja vanemaga (6-12) uurivad, milliseid ekraanimeedia vahendeid kodus on, kuidas see mõjutab perevahelisi suhteid ning kui palju seda kasutatakse. Viiendas plokis (1-12) on intervjuu koos kõikide perekonnaliikmetega, kus tuleb välja, milline oli perekonna nädalavahetus, kui nad ei saanud tarbida erinevaid ekraanimeedia vahendeid (joonis 2). Tegevuseelne intervjuu TEGEVUS nädalavahetuus ilma ekraanimeediata Tegevusjärgne intervjuu Intervjuu 6-7aastase lapsega Intervjuu lapsevanemaga Osalevad kõik perekonnaliikmed Osalevad kõik perekonnaliikmed Joonis 2. Uurimustöö korralduslik skeem 2. Töö autor viis süvaintervjuud 6-7aastasete lastega ja nende vanematega eraldi lasteaia metoodika kabinetis. Intervjuud lindistati mobiiltelefoniga. Pärast tegevust, kui perekond oli ühe nädalavahetuse ilma ekraanimeediata, toimus kõikide perekonnaliikmetega kordus intervjuu perekondade kodus, samuti tuli teha intervjuusid mobiiltelefoni ja Skype i teel. Uurimisandmete analüüs toimus pärast kõikide intervjuude läbiviimist. Esmalt intervjuud transkribeeriti, seejärel uurimisandmed korrastati ning loodi kategooriad lähtudes olulisematest teemadest. Vastavalt kategooriale hakati käesolevas uurimustöös saadud tulemusi võrdlema ja analüüsima. Andmete analüüsimiseks kasutati Microsoft Windows tekstitöötlusprogrammi. Intervjuud viidi läbi 2014 aasta märtsikuus viie perekonnaga, kus kasvab vähemalt üks 6-7aastane laps. Ühe intervjuu kestvus oli minutit. Uurimustöö ilmestamiseks on autor kasutanud analüüsi juures intervjuudest väljavõetud tsitaate vastajailt. 25

26 Kvalitatiivse intervjuul esines tugevusi kui ka nõrkusi. Intervjuu nõrkuseks oli see, et andmete analüüs oli aega nõudev ja mahukas protsess. Samuti kulus intervjuude läbiviimiseks rohkem aega, kui oli planeeritud ja ei olnud kerge leida sihtgruppi, kes olid nõus veetma ühe nädalavahetuse ilma ekraanimeediata. Kordus intervjuu puhul oli raske uuesti perekondi kokku saada. Kvalitatiivse intervjuu tugevaks küljeks oli see, et töö autor kasutas mugavusvalimit ehk isiklik kokkupuude uuringus osalenud perekondadega. Tugevuseks oli veel see, et intervjuu salvestusi sai pidevalt üle kuulata, töö autor osales protsessis algusest lõpuni ning süvaintervjuu andis teema kohta suurema ülevaate. 26

27 4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS Käesoleva lõputöö uurimuslik osa toetub 6-7aastaste lapse ja tema perekonna peresuhetele. Analüüsides käsitletakse laste ekraanimeedia tarbimise harjumusi lähtuvalt laste ja lastevanemate vahelistest peresuhetest. Uurimuses osalesid viis perekonda, kes olid ühe nädalavahetuse ilma ekraanimeediata, et teada saada võimalike seoseid ekraanimeedia ja heade peresuhete vahel Perekonnasuhted lapse arvamusel 6-7aastastastelt lastelt uuriti, mida lapse jaoks tähendab mõiste pere. Intervjuudest selgus, et iga 6-7aastane uuritav laps nimetas kõik perekonnaliikmed, kellega elatakse koos. Ükski laps ei jätnud nimetamata oma ema, isa ega ka õdesid-vendasid. Sellest võib järeldada, et lapse jaoks on oluline, et perekond toimiks koos ühtse tervikuna ning on tähtis, et perekonnaliikmed viibiksid igapäevaselt tema läheduses. Kaugemad sugulased nagu tädid ja onud ning vanavanemaid aga ei nimetanud mitte ükski laps võib-olla sellepärast, et need elavad perekonnast kaugel ja neid külastatakse harva. Laps 5: Mina, õde, emme ja issi. Lapse jaoks on tähtis, et ta saab päevast päeva aega veeta koos oma perekonnaliikmetega. Nad tekitavad lapses turvatunde, ühtekuuluvustunde ja laps teab, et ta on üks vajalik osa perekonnas, et see toimiks. Kui perekonnavahelised suhted on head, kus jagatakse ühiselt nii rõõmu kui ka muresid, siis laps julgeb end vabalt väljendada ja rääkida sellest, miks on tema jaoks tema perekond oluline. Laps oskab ka väljendada tunnet, mida ta oma perekonnaliikmete vastu tunneb. Laps 3: Sellepärast, et me üksteist armastame. Mäng on lapse üks olulisemaid tegevusi, mille kaudu ta areneb. Kuigi laps saab tööpäevadel mängida lasteaiarühma sõpradega hommikust õhtuni, tekitab temas vajadus ka perekonnaliikmetega mängida. Seal kujuneb välja lapse ja vanemavaheline side ja koostöö. Laps 5: Sellepärast, et saan koos perega mängida. Laps saab väga hästi aru, mis tähendavad mõisted lasteaiapäev ja nädalavahetus. Ta mõistab, et lasteaiapäevadel saab ta vähem koos olla oma perekonnaga kui 27

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes 3.grupp: Barbara Kärtner, Erki Mändmets, Kerli Suder, Kristiina Tiitus, Mari-Liis Algma, Mihkel Künnapas Sissejuhatus

More information

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Bakalaureusetöö Autor: Piret Reiljan Juhendajad: Pille Pruulmann-Vengerfeldt,

More information

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Johannese ilmutus 1:17 20 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karl Edgar Tammi MINU ELU KUNSTIS Praktiline lõputöö Juhendaja: Kalju Komissarov Viljandi 2015 Sisukord Sissejuhatus...

More information

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi MestimisRuumi juhised Sissejuhatus teie Mestimisruumi ENNE ALUSTAMIST... Error! Bookmark not defined. 1. TEHKE ALGUST: Lehitsege oma uut Mestimisruumi... 5 Koduleht... Error! Bookmark not defined. Teised

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas

Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas Kristi Vinter MA, Tallinna pedagoogilise seminari eelkoolipedagoogika lektor Andra Siibak PhD, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur Kristiina Kruuse Tartu ülikooli ajakirjanduse

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

Lisa 2. Lõputöö nõuded

Lisa 2. Lõputöö nõuded Kinnitatud Haridusteaduste instituudi nõukogus 09.10.2013.a Lisa 2. Lõputöö nõuded (dokumendile Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuded ja kaitsmise kord ) I Lõputöö maht, eesmärgid ja

More information

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA )

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) OLULISED MÄRKUSED: Selleks, et ligi pääseda ja/või kasutada seda Pilveteenust (nagu allpool defineeritud),

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Veronika Berzin INTERNETITURUNDUSE VAJALIKKUS MÖÖBLIPOE TEGEVUSE EDENDAMISEL Lõputöö Juhendaja lektor Elen Elbra NARVA 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt.

More information

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas Lõputöö Anne Koppel Juhendaja: Mai

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

UNIVERSITY OF TARTU DEPARTMENT OF ENGLISH STUDIES SOURCES OF UKRAINIAN CANADIAN IDENTITY IN JANICE KULYK KEEFER S NOVEL THE GREEN LIBRARY.

UNIVERSITY OF TARTU DEPARTMENT OF ENGLISH STUDIES SOURCES OF UKRAINIAN CANADIAN IDENTITY IN JANICE KULYK KEEFER S NOVEL THE GREEN LIBRARY. UNIVERSITY OF TARTU DEPARTMENT OF ENGLISH STUDIES SOURCES OF UKRAINIAN CANADIAN IDENTITY IN JANICE KULYK KEEFER S NOVEL THE GREEN LIBRARY BA thesis YANA KAPITONOVA SUPERVISOR: ASST. LECT. EVA REIN TARTU

More information

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Katri Eespere

More information

KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE

KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Õpetajakoolituse õppematerjal Maria Jürimäe Anita Kärner Leelo Tiisvelt KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST

More information

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo V A B A Ü H E N D U S T E L E KÄSIRAAMAT? KIRJUTAS Alari Rammo ? EMSL & PRAXIS 2011 Kirjutas: Alari Rammo Nõu andsid: Kristina Mänd, Urmo Kübar ja fookusgruppides osalenud Keel: Katrin Kern Kujundus:

More information

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

More information

VEEBIPÕHINE ABIMATERJAL KIRJATEHNIKA OSKUSTE TOETAMISEL I KOOLIASTMES

VEEBIPÕHINE ABIMATERJAL KIRJATEHNIKA OSKUSTE TOETAMISEL I KOOLIASTMES TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Maris Maripu VEEBIPÕHINE ABIMATERJAL KIRJATEHNIKA OSKUSTE TOETAMISEL I KOOLIASTMES Magistritöö Juhendajad: Andrus Rinde, M.A Evelin Teiva, M.A Autor:..... 2015 Juhendaja:....

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA YMR0070, 010/011 kevad 1/8 TÕEÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILIE STATISTIKA Objekt (element, indiviid) katse käigus mõõdetav ühik. Üldkogum kõikide objektide hulk, mille omaduste vastu tuntakse huvi. Objektide

More information

ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID

ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID Koostanud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus koostöös Jõgeva, Põlva, Tallinna, Tartu ja Viljandi teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidega. Juhtnöörid

More information

Tallinna Ülikool. Psühholoogia instituut. Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond. Aleksei Gaidajenko

Tallinna Ülikool. Psühholoogia instituut. Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond. Aleksei Gaidajenko 1 Tallinna Ülikool Psühholoogia instituut Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond Aleksei Gaidajenko PSÜHHOSOTSIAALSE TÖÖKESKKONNA ANALÜÜS SA PÕHJA EESTI REGIONAALHAIGLA KLIINIKUTE ÕDEDE JA LABORANTIDE

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline

More information

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Direktiivid eesti keele argivestlustes Magistritöö Helena Teemets Juhendaja Tiit Hennoste, MA Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Direktiivide

More information

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076 Analüüs Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus Aprill 2015 Silva Kiili ISSN 2228-2076 Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus 2 Sissejuhatus Viimastel aastatel on vabatahtliku sektori

More information

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Department of Information Technology INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM Diploma thesis Academical advisor: Ville Tinnilä

More information

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Seminaritöö Autor: Dea Taur Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks?

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? ABIKS VALIKUTEL Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? SISUKORD I osa: ENESEANALÜÜS..................................... 2 1.1 Üldised küsimused................................ 2 1.2 Isiksuseomadused................................

More information

Intervjuu. Hannes Sarvega. kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller. Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti

Intervjuu. Hannes Sarvega. kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller. Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti kirjandusajakiri nr. 9 / veebruar 2007 kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti Intervjuu Hannes Sarvega Paavo Piik fs-st Karin Kiisk Miibist Brita Melts Carolina Pihelgast VÄRSKE

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID Juhised konfiguratsiooni juhtimiseks Quality management systems Guidelines for configuration management EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

More information

http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50

http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50 http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50 R2 Aastahitt 2011: 1 Mäluasutus ERR Videoarhiiv Peakategooria Alamkategooria Muusika levimuusika Üldinfo Sarja pealkiri R2 Aastahitt 2011 Osa nr. 1 Indeks

More information

Laste kehaline karistamine ja hälbivus

Laste kehaline karistamine ja hälbivus Uno Traat: Eesti peaks võtma vastu laste kehalist karistamist keelustava seaduse. Laste kehaline karistamine ja hälbivus U n o T r a a t Sisekaitseakadeemia kriminoloogia ja sotsioloogia õppetooli lektor

More information

Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest. Asenda piraattarkvara tasuta programmidega 53 Picasa saladused ja nipid 60

Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest. Asenda piraattarkvara tasuta programmidega 53 Picasa saladused ja nipid 60 sisukord > oktoober 2005 Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest 48 VÄRSKE KRAAM Nintendo kontrollerpult 11 Sony uus kaameraseeria 12 Motorola muusikatelefon ROKR 14 Üks-null 17

More information

Sotsiaalministeerium ja JPId

Sotsiaalministeerium ja JPId Sotsiaalministeerium ja JPId Teaduse ühisprogrammeerimise algatuste (JPI) alane seminar 02. aprill 2015 Kerstin Mahlapuu teaduskoordinaator Sotsiaalministeerium Valdkonna JPId A Healthy Diet for a Healthy

More information

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality.

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality. UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality Madis Raud Comparison of email browsers and their search capabilities Bachelor

More information

Le juhtkiri. Toimkond

Le juhtkiri. Toimkond Le juhtkiri Värske tuulehoona keset kontrolltööde ja hinnete parandamise sumbunud lehka ilmub teie ette talvine koolileht. Sel aastal on lehes palju uut: peatoimetus on vahetunud (loodetevasti mitte samasuguste

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala. Merike Näkk

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala. Merike Näkk Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala Merike Näkk TEISE KOOLIASTME KLASSIÕPETAJATE ARVAMUSED TAHVELARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD EELISTEST JA PUUDUSTEST

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Britta Sepp Meedia roll väljarännanud eestlaste kohanemisel Soome ühiskonnas Bakalaureusetöö

More information

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY V Number 1 28 Tallinna Tähetorn Tallinn Observatory TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL FÜÜSIKAINSTITUUT TALLINNA TÄHETORN TALLINN

More information

Tallinn Visitor Survey

Tallinn Visitor Survey 1. Ankeedi number (täidetakse Emoris): Tallinn Visitor Survey 2011 2. Are you spending at least one night away from your normal place of residence? küs. 4 3. Which of the following statements best describes

More information

Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) 28.12.2008. Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil 1994. a.

Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) 28.12.2008. Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil 1994. a. Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide kohta Eesti Vabariigi

More information

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411 8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985

More information

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals 328 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 3, 328 334 doi: 10.3176/proc.2014.3.06 Available online at www.eap.ee/proceedings Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance

More information

LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL

LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Helene-Liis Visnapuu LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kai Tomasberg Pärnu 2014 SISUKORD

More information

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction Nancy Burke e city was rarely a setting of choice for Canadian writers until the last half of the 20th century. is is very

More information

Analysis of Node.js platform web application security

Analysis of Node.js platform web application security TALLINN UNIVERSITY O F TECHONO LGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Analysis of Node.js platform web application security Master s thesis Student: Student code: Supervisor:

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND ITS EFFECTIVENESS

Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND ITS EFFECTIVENESS Tartu University Faculty of Social Sciences and Education Institute of Education Primary School Teacher Curriculum Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND

More information

The role of game in developing social skills. Best practise in kindergartens in Tallinn.

The role of game in developing social skills. Best practise in kindergartens in Tallinn. The role of game in developing social skills. Best practise in kindergartens in Tallinn. Natalia Kislaja, BA 26th ICCP World Play Conference Tallinn 2012 Education and experience. 1993 1998 Tallinn University

More information

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika Instituut Konstantin Arutjunov Bakalaureusetöö arvutitehnikas (12 EAP) Inteli 64-bitiste orite ajalooline areng Juhendaja: Prof. Ergo Nõmmiste Kaitsmisele

More information

Soome keelest tõlkinud JAN KAUS

Soome keelest tõlkinud JAN KAUS Soome keelest tõlkinud JAN KAUS 1 Tõlkija tänab abi eest Piret Salurit, Ivo Juurveed ja Jaakko Hallast Originaali tiitel: Sofi Oksanen Kun kyyhkyset katosivat 2012 Toimetanud Piret Pääsuke Copyright Sofi

More information

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Estonian Business School Turunduse ja kommunikatsiooni õppetool CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Magistritöö Jaanika Kivilo Juhendaja professor

More information

kes oli see mees, kes lapsepõlves meeleldi mängis oksüüdirohelise riistapuuga, ÖÖGA ÜKS Keel ja Kirjandus 5/2011 Nimevõtt

kes oli see mees, kes lapsepõlves meeleldi mängis oksüüdirohelise riistapuuga, ÖÖGA ÜKS Keel ja Kirjandus 5/2011 Nimevõtt Andres Ehin, avaartikkel_layout 1 29.04.11 13:45 Page 321 Keel ja Kirjandus 5/2011 LIV aastakäik EEstI teaduste akadeemia ja EEstI kirjanike LIIdu ajakiri ÖÖGA ÜKS andres EHIn Nimevõtt kes oli see mees,

More information

Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool. Mihkel Kaevats

Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool. Mihkel Kaevats Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool Mihkel Kaevats UUS ILMALIK RELIGIOON. Itaalia fašismi diskursiivsed lätted Firenze avangardis ja ideoloogia diskursiivne avaldumine

More information

Tools for software project data collection and integration

Tools for software project data collection and integration UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum İlgün İlgün Tools for software project data collection and integration Master

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Hemminki Otstavel Soome Venemaa-suunaline välispoliitika Ukraina konflikti kontekstis Bakalaureusetöö Juhendaja: Piret Ehin, PhD Tartu

More information

Tere tulemast! Sa vaatad Apple TV-d. Sellest juhendist leiad kogu teabe, mida vajad alates seadistamisest kuni mugava koha sissevõtmiseni diivanil.

Tere tulemast! Sa vaatad Apple TV-d. Sellest juhendist leiad kogu teabe, mida vajad alates seadistamisest kuni mugava koha sissevõtmiseni diivanil. Tere tulemast! Sa vaatad Apple TV-d. Sellest juhendist leiad kogu teabe, mida vajad alates seadistamisest kuni mugava koha sissevõtmiseni diivanil. Sisukord Peatükk 1: Ühendumine 7 Mida võid pakendist

More information

Viimsetest sõnadest meediaajastul

Viimsetest sõnadest meediaajastul Viimsetest sõnadest meediaajastul Karl Siegfried Guthke Teesid Meie ajal on viimsete sõnade institutsioon (Dennis Joseph Enrighti termin), mille kohaselt avaldavad inimese viimsed surmaeelsed sõnad kõige

More information

RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL. Bakalaureusetöö (4 AP)

RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL. Bakalaureusetöö (4 AP) Tartu Ülikool Sotsiaalteadusond Ajakirjandus ja kommunikatsiooni osakond RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL Bakalaureusetöö (4 AP) Eneli Mikko Juhendaja: Külli-Riin

More information

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Volume two of three: Appendices I Eerik Joks Submitted for the Degree of Doctor of Philosophy University of York Department

More information

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Eesti Arst 2015; 94(6):352 357 Saabunud toimetusse: 23.03.2015 Avaldamiseks vastu võetud: 20.04.2015

More information

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Autor Annika Jaansoo Mai 2012 Käesolev õppematerjal on valminud Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013

More information

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and

More information

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY Abstract Oliver Lukason, Jaan Masso 1 University of Tartu Whereas start-up firms

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 22005:2008 Traceability in the feed and food chain - General principles and basic requirements for system design and implementation Traceability in the feed and food chain - General

More information

IMIKU TOIT JA TOITUMINE. Juhised lapsevanematele

IMIKU TOIT JA TOITUMINE. Juhised lapsevanematele IMIKU TOIT JA TOITUMINE Juhised lapsevanematele Eesti Lastearstide Selts 2012 Autorid: Oivi Uibo 1,2, Heli Grünberg 1,2, Reet Raukas 3, Tiia Voor 1,2 1 Tartu Ülikooli lastekliinik, 2 SA Tartu Ülikooli

More information

M I N A O L I N S I I N 1

M I N A O L I N S I I N 1 MINA OLIN SIIN 1 SASS HENNO Mina olin siin 1 ESIMENE AREST Toimetaja: Andres Aule Keeletoimetaja: Maris Makko Illustratsioonid: Jüri Saks Kujundaja: Villu Koskaru Sass Henno ja Eesti Päevaleht ISBN 9985-9565-2-4

More information

TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL

TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ilona Pošehonova TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kai Tomasberg Pärnu 2014 Soovitan suunata

More information

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999 SISUKORD Eessõna Esimene osa. Algjärk 1. Tavalised küsimused 2. Märgid ja põhjused 3. Kontroll, kontroll 4. Silmitsi diagnoosiga 5. Mured ja nende jagamine 6. Iseendast arusaamine 7. Patsiendid on inimesed

More information

Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01

Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01 Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01 Sisukord Eesti 1 1. Enne alustamist 1 2. Riistvara paigaldus 2 3. Ekraani sätete konfigureerimine 4 Tõrkeotsing 6 Version 02.14.2011 1. Enne alustamist Eesti Pakendi

More information

Jutlusta minu evangeeliumi

Jutlusta minu evangeeliumi 36617_124_Cover.qxd 04-09-2009 10:09 Page 1 Misjonitöö juhis Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maailma ääred ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimesse, et te võiksite

More information

Küüditamise lood: Siber 1941

Küüditamise lood: Siber 1941 Küüditamise lood: Siber 1941 Pille Kippar Teesid President Lennart Meri, ajaloolane ja kirjanik, kuulutas 2001. aasta kevadel, esimese suure nõukogude küüditamise 60. aastal, välja küüditamismälestuste

More information

VIDEO DIGITAALNE SÄILITAMINE CD-L

VIDEO DIGITAALNE SÄILITAMINE CD-L TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond VIDEO DIGITAALNE SÄILITAMINE CD-L Proseminaritöö Autor: Carol Viikmaa Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2003 EESSÕNA Käesoleva

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

Studioosus. TTÜ Tudengileht. Kiirete poiste kiire idee lk 11. Riias robotivõistlustel lk 7. Smiling for free lk 9. Intervjuu Peep Sürjega lk 18

Studioosus. TTÜ Tudengileht. Kiirete poiste kiire idee lk 11. Riias robotivõistlustel lk 7. Smiling for free lk 9. Intervjuu Peep Sürjega lk 18 TTÜ Tudengileht Studioosus mai 2008 TASUTA foto: Gerli Veermäe Riias robotivõistlustel lk 7 Smiling for free lk 9 Kiirete poiste kiire idee lk 11 Tipika lõunapaus lk 12 Vahetund kuulsust... lk 15 Intervjuu

More information

Information Marketing in Digital Environment. Aira Lepik Infoteaduste osakond

Information Marketing in Digital Environment. Aira Lepik Infoteaduste osakond Information Marketing in Digital Environment Aira Lepik Infoteaduste osakond Taust Turunduskäsitlustele tuginevad õppeained infoteaduse õppekavades TLÜs ja TÜ VKAs: Marketing raamatukogu- ja infotöös (SIK

More information

Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Kai Triin Lensment. 11. klass KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS VITAMIINIDEST. Uurimistöö

Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Kai Triin Lensment. 11. klass KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS VITAMIINIDEST. Uurimistöö Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kai Triin Lensment 11. klass KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS VITAMIINIDEST Uurimistöö Juhendaja õpetaja Inge Post Kilingi-Nõmme 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1.

More information

Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine

Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 4 RIINA RAMMO Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine Textile finds from medieval cesspits in Tartu:

More information

Organisatsioonisisene ja väline kommunikatsioon

Organisatsioonisisene ja väline kommunikatsioon Organisatsioonisisene ja väline kommunikatsioon J A N A T R O L L A T A R T U D E T S E M B E R 2 0 1 3 Suhtlemine Info ja arusaamade edasiandmine inimestevahelistes suhetes. Suhtlemisel on alati olemas

More information

Web-based data entry in privacy-preserving applications

Web-based data entry in privacy-preserving applications U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)

More information

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime! S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse

More information

MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE

MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE Katrin Pink, MCTS Volume Licensing, Large Organisations ATEA hommikuseminar - 04.02.2014 Lync Server Enterprise Lync Server Standard Lync Server Ent / Std / Plus ECs (3 SKUs)

More information

Suhted mis loovad usaldust

Suhted mis loovad usaldust Suhted mis loovad usaldust Accounting crowehorwath.ee сrowehorwath.lv 2 Äri on nagu reis läbi aja ja vahemaa Iga inimene, äri alustamisel, ettevõtte või kontserni juhtimise

More information

A concept for performance measurement and evaluation in network industries

A concept for performance measurement and evaluation in network industries 536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in

More information

A PLACE BETWEEN, Art, Architecture and Critical Theory

A PLACE BETWEEN, Art, Architecture and Critical Theory A PLACE BETWEEN, Art, Architecture and Critical Theory Jane Rendell is paper explores ideas about art, architecture and theory contained in a book I am completing for Reaktion Press, called A Place Between,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 3475-417:2009 Aerospace series - Cables, electrical, aircraft use - Testmethods - Part 417: Fire resistance of cables confined inside aharness EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

TOITUMISSOOVITUSED EAKATELE

TOITUMISSOOVITUSED EAKATELE TOITUMISSOOVITUSED EAKATELE Toitumissoovitused muutuvad iga kord, kui teadlased avastavad jälle midagi uut toidu mõju kohta kehale. Konkreetselt eakatele (üle 51 aastaste) mõeldud toitainete vajadused

More information

TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S

TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristi Olesk TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S Lõputöö Juhendaja: Inna Bentsalo, MA Pärnu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information