Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool. Mihkel Kaevats

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool. Mihkel Kaevats"

Transcription

1 Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarintsituudi kultuuriteooria õppetool Mihkel Kaevats UUS ILMALIK RELIGIOON. Itaalia fašismi diskursiivsed lätted Firenze avangardis ja ideoloogia diskursiivne avaldumine kirjanik Giovanni Papini Italia mia s magistritöö Juhendajad: dots.dr. Daniele Monticelli lekt.dr Katrin Aava Konsultant: prof.dr. Giovanni Sabbatucci La Sapienza Universitā di Roma Tallinn 2012

2 Olen kirjutanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Mihkel Kaevats 2

3 Sisukord Sissejuhatus... 4 Itaalia fašism ja kultuuritegelased... 5 Firenze avangardidiskursus 20. sajandi alguses... 6 Fašismi-ideoloogia avaldumine Giovanni Papini Italia mia s... 6 Töö uurimisobjekt, metodoloogia, töö struktuur... 7 I Itaalia fašismi defineerimise katse Diskursus ideoloogia looja ja väljendajana Totalitarism Fašism kui ideoloogia: Itaalia kolmas tee Fašism: poliitiline religioon ja ühiskonna ritualiseerimine Kokkuvõte II Üleskutse rahvuse taassünniks : ajakirjad Leonardo, Il Regno, La Voce Iha rahvuse taassünni järele: algus Leonardo s Filosooofilised maestrod : Croce, Bergson, James Itaalia jõuga äratamise kampaania Kontsentreeritud rahvuslus: Il Regno Avangardi kandepinna laienemine: La Voce Avangardi mõju Mussolini seisukohtadele Kokkuvõte III Fašistlikud intellektuaalid ja ajalookujutus Giovanni Papini Italia mia s Kolmas tee kultuuris ja fašistlikud intellektuaalid Kultuurilise autarkia poole Giovanni Papini Analüüs: Italia mia, Giovanni Papini 1939 (Firenze: Vallecchi) Fairclough kriitilise diskurseanalüüsi meetod Sõnavara Grammatika Tõlgendamine ja seletamine Analüüsi kokkuvõte Kokkuvõte Summary Kasutatud kirjandus

4 Sissejuhatus Defineerida fašismi tähendab eelkõige kirjutada ajalugu. Defineerida fašismi tähendab vaadelda teda tema saabumises, tuvastada tema spetsiifiline erinevus ühes valitud riigis ja valitud ajajärgul. Angelo Tasca (1965: ) Kõige üldisemast plaanist vaadatuna jutustab see magistritöö pistelise loo, kuidas ühe ajastu plahvatuslik areng ning selle seotud kultuuriline tühimik sünnitasid uue kunsti- ja poliitikanägemuse ning kuidas see uus nägemus mõjutas diskursiivselt ühe poliitilise ideoloogia arengut; ja kuidas hiljem, režiimistudes, (kõver)peegeldas see ideoloogia kunagisi ideid tagasi ja kuidas ideoloogia loojatest said ideoloogia vastuvõtjad. Selleks (1) uuritakse Itaalia fašismi kui ideoloogia defineerimise võimalikkust, (2) vaadeldakse fašismi ühte peamist diskursiivset eelkäijat 20. sajandi alguse Firenze avangardistide rahvusliku taassünni diskursust ning (3) seatakse eelneva taustale fašstlik kultuuripoliitika ja analüüsitakse eelneva taustal ühe keskse, fašismiga vastuolulistes suhetes olnud kirjaniku Giovanni Papini propagandistlikku ajaloo-diskursust. Eelkõige aktuaalsed küsimused, milline on viimane piir, millest üleastumisel kaotatakse ühiskonna suhteline vabadus ja kuidas, millise koosmeele diskursusega kehtestatakse autoritaarne režiim, mis võib kujuneda totalitaarseks, inspireerisid seda tööd. Ja kuigi need ei leia selles töös vastamist pole kindel, kas neile üldse vastata saab, seletavad need huvi fašismi kui ühe totalitaarse ideoloogia vastu. See on selge seisukoht siinpool rindejoont, demokraatlik vaatepunkt, mis püüab hoiduda hukkamõistvatest hinnangutest. Selline lähenemine tingib n-ö sisemise vaatepunkti, mis üritab mõista, millistel põhjustel on üks totalitaarne ideoloogia tema järgijatele sümpaatne. Seega ei ole selle töö autori enda poliitiline meelestatus töö käigus esiplaanil, vaid üritatakse, oma uurijapositsiooni teadvustades, säilitada võimalikult neutraalne pilk. 4

5 Itaalia fašism ja kultuuritegelased Selle töö eesmärk on uurida ühte ajaloolist fenomeni, Itaalia fašistlikku ideoloogiat, ning kirjeldada selle seoseid kirjandus- ja kultuuriringkondadega. Fašism esitab selleks suurepärase võimaluse: mõjud ei ole siin ühesuunalised, st suunamised võimuladvikust loovisikuste ühendusteni või üksikute loovisikuteni, vaid kahesuunalised, st just loovisikute 20. sajandi alguses esitatud ideed said aluseks fašistlikule ideoloogiale ja olid eeskujuks selle loojale Benito Mussolinile. Niisiis avab kitsamalt kultuurivaldkonnale keskendumine ka fašismi enda olemust ning kirjeldab üldisemat Itaalia 20. sajandi ajaloolist konteksti. Itaalia fašism saavutas laialdase poolehoiu intellektuaalsetes ringkondades, mis jäi püsima kuni režiimi lõpuni või vähemalt II maailmasõjani mitme siinkirjeldatava asjaolu kokkulangemisel tekkis olukord, kus rõhuv enamus Itaalia haritlasi oli kas fašistlikult meelestatud või vähemalt mitte otseselt fašismi vastu. Samas võib öelda, et kokkuvõttes oli totalitaarsusele pürgiva fašismi suurim voorus just see, et ta ei suutnud totaliseerida praktiliselt ühtegi valdkonda, kaasa arvatud kultuurivaldkonda. Sellegipoolest ei saa laialt levinud ootusi maha kanda kui üksnes illusoorseid. Nii mõneski mõttes üritas fašism, kasvõi retooriliselt, pakkuda lahendust küsimustele, mis on aktuaalsed ka tänapäeva globaliseerunud maailmas. Itaalia fašistlikku modernismi võib vaadelda kui diskursiivselt produktiivset fašistlikud kunstnikud lõid fašistliku ideoloogia raames või sellest tulenevalt palju ja kõrgetasemelisi modernistlikke teoseid, mida iseloomustab sageli seotus Rooma impeeriumi kunstiideaalidega. Samuti oli režiimi kultuuripoliitika kuni 1930ndate teise pooleni sisulistele vajadustele vastav kuigi patroniseeriv ja paljuski positiivses mõttes innovatiivne. Fašistliku ideoloogia ja esteetika väljendusena vaadatakse III peatüki analüüsis kirjanik Giovanni Papini aastal ilmunud teost Italia mia. Seejuures ei saa unustada vägivaldset ja totaliseerivat konteksti, milles fašism sündis ja kuhu see välja viis. Asjaolu, et hoolimata inkoherentsusest viisid kõik fašistlikud ideed ikkagi juhi-kultuseni, rahvuse ja teiste mõistete absolutiseerimiseni ning vägivalla ja imperialismi ülistamiseni, peaks tänapäeva demokraatlikud ühiskonnad nende suhtes pehmelt öeldes ettevaatlikuks tegema. 5

6 Firenze avangardidiskursus 20. sajandi alguses Üldistelt teoreetilistelt lähtekohtadelt Itaalia fašismi kui ideoloogia kohta liigutakse selle töö teise peatükis ajas tagasi 20. sajandi algusesse (vaatluse alla tulevad aastad ), et uurida fašismi ühte diskursiivset allikat: Firenze avangardidiskursust, mille avaldumisi vaadeldakse ajakirjades Leonardo, Il Regno ja La Voce. Need ajakirjad moodustasid omalaadsed intellektuaalide parteid, mis olid tugevas ja keeleliselt vägivaldses opositsioonis ennesõjaaegse Itaalia demokraatiaga. Nende ajakirjade autorite kirjutistest noppisid fašistid nii oma ideoloogia substantsiaalseid elemente kui kultuuridiskursuses ka üldisemalt levinud ootuse Itaalia taassünni järele, millele nad üritasid omakorda oma retoorikas ja ka institutsionaalses tegevuses vastata see teenis muuhulgas ideoloogia legitimiseerimise ja indoktrineerimise huve. Käsitletakse ka Firenze avangardi diskursiivset ja ka isiklikul pinnal tekkinud seost fašismi looja ja hilisema Il Duce Benito Mussoliniga. Eelkõige Mussolinit saab pidada avangardi ideede fašismi ideoloogiasse toojaks. Kuivõrd need ideed olid niivõrd kesksed, võib ka öelda, et Itaalia fašismi poleks ilma nendeta sellisel kujul tekkinudki. Fašismi-ideoloogia avaldumine Giovanni Papini Italia mia s Kolmandas peatükis tuleb analüüsimisele aastal ilmunud raamat Italia mia, mille autor oli Firenze avangardidiskursuse üks juhte, kirjanik Giovanni Papini. See raamat oli ilmumisjärgselt mitu aastat Itaalia üks kõige müüdumaid raamatuid. Huvitavaks ja selle töö jaoks siduvaks muudab selle asjaolu, et see võimaldab vaadelda nii fašistliku ideoloogia avaldumist diskursiivses praktikas kui asetada selle Firenze avangardi diskursuses esitatud ootuste taustale. Selles teoses, võib öelda, esitab Papini juba kivistunud, nomenklatuurseid väiteid, millel puudub see uuenduslikkuse-iha, mis iseloomustas tema varaseid rahvuslikke kirjatöid. Kui 20. sajandi alguses esitas ta rohkem või vähem originaalseid ideid, mis muutsid tulevikku, olid Italia mia ajaks tema enda ideedest sündinud ideoloogia need omastanud ja teisendanud ning autor Papini on sattunud 6

7 vastuvõtja rolli. Niisiis võimaldab see vaadelda ideoloogia diskursiivset avaldumist ja seada selle nii autori enda kui laiema 20. sajandi alguse kultuuriliikumise varasemate seisukohtade taustale. Samas on see retooriliselt põlev teos suurepäraseks kokkuvõtteks fašistlikust ajaloonägemusest: kus heroiline varjutab kuiva faktidejada, kus plutarchoslik meetod asendab ajaloolist analüüsi. Lisaks esindab Giovanni Papini oma aja intellektuaali rolli suurepäraselt, kusjuures mitte trafaretselt ja vastuoludeta. Tema elu on Mauro Mazza (1981: 6) sõnul võimalik vaadelda mitte kui kultuuriseikleja marsruuti, vaid pigem kui juppi teekonnast, mille käis läbi julge inimene, kelle elu ise muutis ajastu näidistunnistuseks. See ongi Papini väärtus, täna nagu siiski, kui tema intellektuaalsed rünnakud tekitasid skaandaale ja suurendasid raamatute ja ajakirjade tiraaže: sest see mees, igavesti rahulolematu oma ajutiste muutumistega, oma ärritava pendeldamisega, on enam kui ükski teine kunstnik teatava rahutuse peegel, mis ei ole vähem tähenduslik kui muud kindlana näivad asjaolud. Ehk siis elu, milles ajalugu peegeldub nagu veetilgas kui kasutada levinud klišeed. Töö uurimisobjekt, metodoloogia, töö struktuur Töö uurimisobjekt on niisiis Itaalia fašismi ideoloogia, selle diskursiivsed lätteid 20. sajandi Firenze avangardidiskursuses uuritakse eelkõige ajakirjade Leonardo, Il Regno ja La Voce diskursust, kuid kasutatud on ka teisi originaalallikaid, fašistliku ideoloogia avaldumine kultuuripoliitikas ja diskursuses sellise ideoloogia diskursiivse avaldumisena analüüsitakse Giovanni Papini raamatut Italia mia. Selle jaoks kasutab töö sotsiaalteaduste põhimõisteid diskursus ja ideoloogia ning nende kaudu määratletakse ja defineeritakse totalitarism ja Itaalia fašism. Diskursuse ja ideoloogia mõisteid kasutatakse ka Italia mia analüüsimisel kasutatava kriitililise diskursuseanalüüsi (Critical Discourse Analysis) meetodi avamiseks. Tööl on selline struktuur: I peatükis alapeatükis 1.1 avatakse mõisted ideoloogia ja diskursus, mis võimaldab vaadelda neid omavahel komplementaarseina, ning need mõisted jäävad töö metodoloogiliseks aluseks terve töö jooksul. Alapeatükis 1.2 ja 1.3 avatakse 7

8 mõisted totalitarism ja fašism, kusjuures ei anta üksnes definitsioonid, vaid avatakse ka ajalooline kontekst. II peatükis tutvustatakse 20. sajandi alguse Firenze avangardidiskursust ja avatakse I peatüki taustal selle diskursiivsed ja situatsioonilised seosed hiljem välja kujunenud Itaalia fašismi ideoloogiaga. Alapeatükis 2.1 tutvustatakse ajakirja Leonardo, alapeatükis 2.2 ajakirja Il Regno, alapeatükis 2.3 ajakirja La Voce ja alapeatükis 2.4 Mussolini isiklikke suhteid ja diskursiivseid seoseid Firenze avangardiga. III peatükk asetub kahe eelneva taustale. Selles avatakse kõigepealt juba kehtestunud fašistliku režiimi kultuuripoliitika ja suhted intellektuaalidega (alapeatükk 3.1). See loob konteksti, milles iseloomustame põgusalt kirjanik Giovanni Papinit (alapeatükk 3.2), millest liigume edasi tema raamatu Italia mia tutvustamisele ja analüüsimisele (alapeatükk 3.3). Selles alapeatükis tutvustame omakorda Norman Fairclough i kriitilise diskursuseanalüüsi meetodit (3.3.1) ja analüüs teostatakse alapeatükkides kuni Nende järjestamisel toetutakse Faircloughi analüüsi uurimistasanditele, mis on a) sõnavara, b) grammatika ja c) tõlgendamine ja seletamine. Sellele järgneb analüüsi kokkuvõte. * Tänan abi eest selle uurimistöö planeerimisel ja teema üle mõtisklemisel Marek Tamme, Ülar Ploomi, Andrei Hvostovi ja Ott Sandrakut; korraldusliku poole pealt on mulle suurt abi pakkunud Ott Kagovere. Tänan sihtasutust Archimedes ja Kristjan Jaagu stipendiuminõukogu, kes võimaldasid mul töötada Rooma raamatukogudes, ilma milleta oleks sellise teemaga töö mõttetuseni raskendatud. Tänan Roomas asuva Biblioteca di Storia Moderna e Contemporanea sõbralikke, abivalmeid ja uudishimulikke töötajaid. Tänan selle magistritöö juhendajat Daniele Monticellit, kellega me arutasime uurimuse võimalikku fookust juba enne EHI magistrantuuri astumist aasta suvel ning kes on mind palju ja mitmekülgselt aidanud terve selle töö kirjutamise jooksul. Tänan oma uurimistöö juhendajat Roomas Giovanni Sabbatuccit, kes juhatas mind õigete raamatukogude ja allikateni ning aitas kujundada üldiseid seisukohti fašismi kohta. Tänan selle magistritöö analüüsiosa juhendajat Katrin Aavat, kelle 8

9 juhendamise selgus, süstemaatilisus ja inspiratiivsus viisid mind kriitilise diskursuseanalüüsi meetodi ja analüüsiobjekti sügavama mõistmiseni. 9

10 I Itaalia fašismi defineerimise katse Mõte kaotatud täiusest või, samuti, avastatavast täiusest, asjade müstilisest puudumisest, on raskesti lahtiharutatav rahvuslikust vaimust või vahemere rassist, mis jääb puutumata ajaloo keerdkäikudest, samamoodi nagu on seda raske lahutada totaalse ühiskonna müüdist, milles isoleeritud inimesed muutuvad Absoluudiga ühes elavaiks inimesteks. Robert Dombroski (1984: 88) Selles peatükis avatakse ideoloogia ja diskursuse mõisted, et neid eristada ja töös kasutada, otsitakse definitsiooni totalitarismile ja vaadeldakse selle valguses fašismi kui ideoloogiat, üritatakse leida seda iseloomustavad jooned ja seletused selle vastuolulisusele. 1.1 Diskursus ideoloogia looja ja väljendajana Diskursus pelgalt ei vahenda meile võitlusi ja valitsussüsteeme, vaid on ise see, mille nimel, mille abil võideldakse, see võim, mida püütakse endale haarata. Michel Foucault (2005a: 11) Selles töös leiavad kasutamist kaks sotsiaalteaduste põhimõistet: ideoloogia ja diskursus. Et mõista nende kasutust selle töö raames, peab mõtisklus nende üle olema eksplitsiitne. Eriti oluline on nende tähendusväljade eristamine, et vaadelda neid omavahel komplementaarseina. Sotsiaalseid nähtuseid tähistavad mõisted pole kunagi täielikult referentsiaalsed. Seega on raskusi verbaalse märgi, mis peaks asendama midagi või viitama mingile välismaailma ühemõtteliselt väljendatavale nähtusele (ja sellega seoses hakkama seda esindama), identifitseerimisega. Pigem pakuvad sellised mõisted tuge või asetavad rõhuasetuse mõnele aspektile sotsiaalset konstitueerivas seoste ja suhete kompleksis. Selles mõttes viitavad ideoloogia ja diskursus üsna samale sotsiaalse elu aspektile mõttele, et inimindiviidid osalevad aru saamise, mõistmise või teadvuse vormidega nendes suhetes ja tegevustes, milles nad on osa. See teadvus antakse edasi keele ja teiste märkide süsteemidega, seda kantakse üle inimeste ja 10

11 institutsioonide vahel ja, mis on ehk kõige olulisem, see muudab midagi; see tähendab, et viis, kuidas inimesed mõistavad või üritavad maailmast aru saada omab tagajärgi selles, millise suuna ja iseloomu nad annavad oma tegudele või tegematajätmistele. (Purvis, Hunt 1993: 474) Selle töö eesmärk ei ole nende kahe termini ajaloolise tähendusvälja uurimine, kuid võib soovitada juba viidatud Purvise ja Hunti artiklit. Siinkohal jätame ideoloogia marksistliku ja diskursuse post-marksistliku mineviku tähelepanuta. Niisiis on diskursusel ja ideoloogial suur ühisosa, mis tingib nende sagedase segaminiajamise. Erinevust kahe vahel võib tajuda, kui kirjeldada diskursust kui protsessi ja ideoloogiat kui tagajärge. (Purvis, Hunt 1993: 496) See võimaldab vaadelda mõlemaid samaaegseina, samal ajal eristades näiteks debatti (diskursus) ja doktriini (ideoloogia). Siit ei peaks siiski järeldama, et ideoloogia toimib ainult diskursiivse legitimatsiooni süsteemina, mis omistaks ideoloogiale post hoc rolli. Olulisem on see, et ideoloogia valvab ja korrastab grupi teadmisi ning hoiakuid ning seega ka uskumusi, mida grupi liikmed vajavad mudelite konstrueerimiseks, mis kontrollivad domineerimist jõustavaid tegusid. (Van Dijk 2005: 198) Samuti võimaldab eelnevas lõigus väljatoodu seletada nii ideoloogia muutumist diskursuse kaudu kui ideoloogia mõjusid diskursusele. Diskursusel on eriline funktsioon ideoloogia väljendamisel, teostamisel ning eriti taastootmisel, kuna ainult keelekasutuse, diskursuse või kommunikatsiooni kaudu on võimalik ideoloogia eksplitsiitne formuleerimine, mis on vajalik ideoloogia loomise ja muutmise protsessides. (samas: 371) Selle töö seisukohalt olulise dünaamika, mis asetub eelmise lõigu taustale, on sõnastanud Norman Fairclough: Diskursiivsete sündmuste muutumise all tuleb mõista innovatsiooni või loomingulisust, mis läheb mingil viisil vastuollu konventsioonide ja ootustega. Muutust tingivad piirideületamised, nagu näiteks olemasolevate koodide või elementide kokkupanemine uutes kombinatsioonides, või järelduste tegemine diskursuse kordadest või nende elementidest olukorades, milles nad eelnevalt on välistatud, sellisel viisil, mis loob võitluse tunde ühe kindla kogemuse valdkonna erinevate tähistamiste vahel. /---/ Samas, sellisel määral, kui muutusi diskursiivsetes praktikates ja ümberstruktureerimistes võib pidada võimusuhete esindatuste, ettepanekute või eelduste kehastajaks, võib neid pidada ideoloogilisteks. (Fairclough 2010: 64,66) Siin töös vaatleme kahte diskursust: rahvusliku taassünni mässulist, aspireeruvat diskursust (II peatükk) ja fašismi 11

12 imperialistlikku diskursust (III peatükk). Nii jälgime selles töös kõige üldisemalt öelduna, kuidas diskursus mõjutab ideoloogiat ja ideoloogia mõjutab omakorda diskursust. Inimmõtlemine on diskursiivne, kõik indiviidid, kes teistega suhtlevad, initsieeritakse diskursiivsesse mõtlemisse. Keele olulisuse rõhutamine sotsiaalsust defineeriva ja seda võimaldava joonena annab lihtsa viisi mõtestamaks sotsiaalset kui millestki, mis erineb lihtsalt indiviidide kogumist. See tähendab, et grupi liikmed oletavad, et ka enamik teisi grupi liikmeid tunneb neid samu sotsiaalseid uskumusi. Diskursuse tasandil tähendab see, et kõneleja võib eeldada teatud sotsiaalsete uskumuste olemasolu ega pea neid otsesõnu kinnitama kui uut informatsiooni. Selles sarnaneb diskursus jäämäe tipule: suurem osa selle väljaütlemata või eeldatud tähendusi jääb peitu (mentaalses mõttes). (van Dijk 2005: 46) Oma kõige lihtsamas ja kõikjaleulatuvamas vormis esitleb ideoloogia olemasolevaid sotsiaalseid suhteid nii loomuliku kui vältimatuna nii üritab ta luua ja kontrollida just diskursuse peidetud eeldusi; erihuvid ühendatakse lahti oma kindlast päritolust ja nad hakkavad tunduma üldiste ja neutraalsetena. Ideoloogia tegeleb pigem elatud või kogetud reaalsusega kui mõtlemisega. Olulise näite selle kohta pakub tervet mõistus. Just spontaansuse -kvaliteet terves mõistuses ja selle näiline läbipaistvus, selle loomulikkus, selle tahtmatus lasta uurida oma lätteid, selle vastupanu parandamisele, selle võime olla koheselt terve mõistusena äratuntav teevad tervest mõistusest ühel ja samal ajal elatud, spontaanse ja teadvustamatu. Me elame terves mõistuses me ei mõtle seda. (Purvis, Hunt 1993: ; vt ka Fairclough 2010: 59) Niisiis pakub diskursus mõtlemise viise, mis tunduvad nii loomulikud, et neid ei võeta üksipulgi lahti. Tähendused, mis esitavad end lihtsate ja tervemõistuslikena, on alati loomulikustumise (või ka loomulikustamise) tulemus. Just loomulikustumine on keelelise ideoloogililisuse väljendaja, milles avaldub ühiskonna väärtuste ja suhtumiste süsteem. (Fairclough 2001: 79) Diskursus viitab individuaalsetele suhtlusvõrgustikele keele või mitteverbaalsete märgisüsteemide kaudu. Tema põhiomadus on luua ühendatud märkide süsteeme. Kuigi olulisemad näited on kõnesüsteemid või kirjutatud tekstid, võib diskursus olla ka mitteverbaalne. (Purvis, Hunt 1993: 478) Oluline on siinkohal rõhutada generatiivset mehhanismi: kui mingi elujõuline diskursus on loodud võtame näiteks rahvusliku taassünni diskursuse, hakkab see kiirelt ennast 12

13 paljundama. Ühele raamatule, esseele või artiklile lisanduvad paljud teised, mis toimivad juba ühes ja samas diskursiivses korras ning avardavad nii selle tähendusvälja kui kandepinda. Selles töös keskendume verbaalsetele diskursustele, kuid mainimist leiavad ka mitte-verbaalsed, näiteks fašismi rituaalne külg. Diskursiivsed praktikad, mille kaudu luuakse ja repositsioneeritakse subjekte, võivad omada, kuid ei pea tingimata omama ideoloogilisi mõjusid. Need diskursiivsed praktikad on olemas kui potentsiaalsed võimuvõitluse areenid, mis katavad väga laia välja positiivsetest alternatiividest negatiivse eituseni jäärapäisuseni, mis lihtsalt eitab subjektide loomist ja ei ole nõus end sellega identifitseerima. Alati on võimalus avada uusi diskursiivseid välju, mis üritavad ühendada ühitamatuid ja hajutatud diskursiivseid elemente sidusateks ühiskondlikeks liikumisteks. (samas: 484) Diskursus(t)e piire ei saa täielikult sulgeda: diskursus on süsteem või struktuur, millel on teiste diskursustega suhteliselt avatud piirid. See vihjab, et diskursused pigem kanaliseerivad kui kontrollivad diskursiivseid võimalusi, luues olukorra, kus mõningaid asju öeldakse ja teisi hoitakse tagasi. (samas: 486) See nähtus lisab diskursiivsetesse praktikatesse poleemilise aspekti, olukorra, kus mõned diskursuses osalejad üritavad teistele atraktiivseks teha või peale sundida oma uskumusi või ideid, millel pigem sageli on ideoloogilised implikatsioonid. Mis teeb mõned diskursused ideoloogilisteks, on nende seos dominatsioonisüsteemidega. Ideoloogilised diskursused sisaldavad tähendusvorme, mis sisenevad elatavasse kogemusse, milles põhiline sisenemismehhanism on selline, mis esitab kildkondlikke või spetsiifilisi huvisid universaalsete huvidena. (samas: 497) See tõdemus on selle töö seisukohalt eriti oluline: nagu me hiljem näeme, on fašismi diskursuse üks omadusi entiteetide loomulikustatud absolutiseerimine, mis võimaldab ühel mehel, juhil, Il Duce l olla terve rahvuse tahte avaldaja. Van Dijki järgi (2005: 44) on ideoloogia sotsiaalsete uskumuste süsteem. See tähendab, et ideoloogilised elemendid on sotsiaalselt jagatud, kuid tuleb rõhutada ideloogia-kontseptsiooni, mis läheb kaugemale üldisest väitest, et kõik mõeldav on sotsiaalselt konstrueeritud mis on tõsi, aga ebapiisav. Tuleb rõhutada, et ideoloogia omab direktsionaalsust, selles mõttes, et ideoloogia töötab alati kellegi kasuks ja teiste kahjuks. (Purvis, Hunt 1993: 478) Võib öelda, et ideoloogia on diskursiivset välja domineeriv või domineerida üritav diskursus, millel võib režiimi näol olla kontroll ka ühiskonna institutsionaalsete ja majanduslike ressursside üle. Need diskursusevälised mehhanismid ka vägivalla 13

14 monopoliseerimine võimaldavad domineerival grupil kontrollida nii diskursiivseid praktikaid kui üleüldse nendes osalemise võimaldamist. Kui enne tõime välja tõdemuse, et diskursus ei kontrolli, vaid kanaliseerib, siis mõningates versioonides võib ideoloogia omada just seda kontrollivat funktsiooni, mis diskursusel puudub. Van Dijk rõhutab, et ideoloogia leiutamisel on keskne roll juurdepääsul avalikule diskursusele. Mõne ühiskondliku liikumise puhul võib avalik diskursus alata sõna otseses mõttes tänavail karjutud loosungeist. Kuid enamasti, nagu me ajaloost näeme, võib gruppide ja ühiskondlike liikumiste alused leida kirjutistest, mille autorid on filosoofid, kirjanikud, akadeemikud, poliitikud, ametiühingute juhid ja teiste eliitide esindajad, kellel on vähemalt mingi juurdepääs kirjastamisele või meediale. Kirjutised võivad põhineda ühiskonna kriitilisel analüüsil, väärtustel ja teistel printsiipidel ning ka isiklikel kogemustel, mida jagatakse grupi liikmetega. (van Dijk 2005: 206) 1.2 Totalitarism Mõiste totalitarism võttis aastal kasutusele antifašistlik poliitik ja ajakirjanik Giovanni Amendola, kes, jälgides Mussolini riiklike institutsioonide süsteemset õõnestamist, fašistliku partei diktatuurilist ja fundamentalistlikku olemust ning selle terroristlikku ja demagoogilist domineerimissüsteemi, mille fašism viis ellu kohe pärast võimu haaramist, et kindlustada oma absoluutne ülemvõim (Gentile 2002: VI), jõudis järeldusele, et fašism erineb põhimõtteliselt senituntud diktatuuridest. Tema hinnangul oli fašism võtnud suuna monopoliseerida võim ühte parteisse, mis tähendas teise antifašisti Luigi Salvatorelli sõnul selle poliitilise elu lõppu, mis on valitsenud Euroopat viimase sajandi jooksul. (Gentile 2004a: 18) aastal võttis Mussolini totalitarismi kasutusele positiivses tähenduses. Ta defineeris fašismi totalitaarsena vaatepunktist, et see politiseeris kõige inimlikust vaimseni : Kõik riigi sees, mitte midagi väljaspool riiki, mitte midagi riigi vastu. (Pipes 1997: 243) Võib öelda, et selle definitsiooniga võttis Mussolini suu vett täis, sest Itaalia fašism ei suutnud tegelikult siseneda kõikidesse eluvaldkondadesse, mida tunnistavad ka mitmed juriidilised dokumendid: parimaks näiteks sellest võiksid olla aasta Lateraani paktid, millega fašism tunnistas kiriku autonoomiat pretsedenditul määral. See annab paljudele fašismi-uurijatele aluse 14

15 väita, et fašismil ei õnnestunud kunagi totalitaarset režiimi kehtestada, kuid selle väite sisulist kehtimatust võimaldab näha totalitarismi defineerimine. Üks kõige tunnustatum Itaalia fašismi uurija Emilio Gentile annab hõlmava totalitarismi definitsiooni (mille see töö kasutusele võtab), kusjuures ta rõhutab totalitarismi protsessuaalsust, seda, et totalitarism ei saa kunagi valmis: totalitarism on poliitilise dominatsiooni eksperiment [Gentile kursiiv M.K.], mille võtab ette revolutsiooniline liikumine, millel on poliitikast fundamentalistlik arusaam, mis püüdleb võimu monopoli poole ja mis, pärast võimu kindlustamist, kasutades selleks siis seaduslikke või ebaseaduslikke vahendeid, hävitab või muudab eelmise režiimi ja ehitab uue ühe partei keskse režiimiga riigi, mille peamiseks eesmärgiks on ühiskonna allutamine. See tähendab, et see liikumine üritab inimeksistentsi fundamentaalse politiseerimise ükskõik, kas kollektiivses või individuaalses plaanis kaudu valitsetavaid subordineerida, integreerida ja homogeniseerida; seda protsessi interpreteeritakse palingeetilise ideoloogia kategooriate, müütide ja väärtuste järgi, mis on institutsionaliseeritud poliitlise religiooni vormis, mis üritab vormida indiviidi ja masse antropoloogilise revolutsiooni kaudu, loomaks uut inimest, kes on ihu ja hingega pühendunud totalitaarse partei revolutsioonilise ja imperialistliku poliitika elluviimisele. Ülim eesmärk on luua rahvusriigi piire ekspansionistlikult ületav uus tsivilisatsioon. (Gentile 2004b: 40) Niisiis peaks vaidlus ühe või teise režiimi totalitaarsusest keskenduma sellele, millisel määral on üke või teine režiim suutnud totalitarismi kehtestada ja hoida. Ka teised, Itaalia fašismist totalitaarsemad režiimid ei ole jõudnud totaalse totalitarismini niisiis tuleb analüüsida valdkonniti totaliseerimiskatse ulatust ning vastuvõttu ühiskonna või indiviidide poolt. Gentile definitsioon jõuab välja palingeetilise ideoloogia, müüdi, poliitilise religiooni ja uue tsivilisatsioonini : nagu me hiljem näeme, on need fašismi olemuslikud osad ning leiavad artikuleerimist ka analüüsitavas Italia mia s. Kuivõrd totalitaarne režiim elimineerib kodanike demokraatliku osaluse poliitikas ja sellega käib kaasas demokraatliku poliitilise elu likvideerimine, on nende asemele vaja mingisugust surrogaati. Diktatuurid, mis teesklevad inimeste eest rääkimist, ei saa lihtsalt predemokraatlike autoritaarsete mudelite juurde tagasi pöörduda. Surogaate on kahte tüüpi: võltsvalimised, milles valitsev partei võidab iga kord üheksa kümnendikku või rohkem häältest; ja grandioossed vaatemängud, mis tekitavad massi osalemise illusiooni. (Pipes 1997: 269) Totalitaarsed süsteemid 15

16 rajavad niisiis oma režiimi legitimiseerimise demokraatiale omastele nähtustele nagu valimised ja ajakirjandus(vabadus), kuid paigutab nad sellisesse konteksti, mis võtab neilt diskursiivseid muutuseid võimaldava jõu ning nad muutuvad üksnes ideoloogia legitimiseerijaks. Totalitaarse režiimi kõige iseloomulikumaks jooneks on juhi-printsiip. Põhjusel, et totalitaarsed režiimid eitavad võimalust, et objektiivsed normid peaksid nende võimu piirama, vajavad nad ühte liidrit, kelle tahteavaldused asendavad seaduse. Kui pärast juhi surma peaks juhtuma, et võimu ei võta üle mitte järgmine ainuisikuline juht, vaid kollektiivne diktatuur, kaotab režiim ajapikku oma totalitaarsed jooned ja muutub oligarhiaks. (samas: 265) Kolmanda peatüki analüüsitavas tekstis näeme, kuidas Papini konstrueerib oma raamatus läbivalt rahva, kes põlgab paljude võimu ja vajab ühe tugeva juhi tahtejõulist juhtimist. Fašismi puhul on juhi-printsiip sellise määrani ilmne, et mitmed uurijad eelistavad Itaalia fašismi asemel rääkida mussolinismist mis aga on kõigest üks, kuigi keskne tahk fašismi loos. Mussolinile omaaegsete poolt omistatud omaduste arv oli ilmselt suurem kui teistel suurmeestel mistahes ajastust: tema oli igat tüüpi suuruse summa ja süntees, ta oli Aleksander Suur ja Caesar, Sokrates ja Platon, Virgilius ja Lucrezius, Horatius ja Tacitus, Kant ja Nietzshce, Marx ja Sorel, Machiavelli ja Napoleon, Garibaldi ja Tundmatu Sõdur ; ta kuulus ka prohvetite ringi, nagu uus Kristus, Jumala saadetud, jumaliku ja inimliku kokkupuutepunkt. (Gentile 2002: 137) Selle töö seisukohalt on mussolinism siiski oluline: teises peatükis tutvustatava avangardidiskursuse ideed leidsid kandepinda just tulevases Duce s, kes suuremas osas juhtis erinevate 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse diskursiivsete elementide sünteesi uueks ideoloogiaks. Selgitamist vajab ehk ka vahetevahel läbisegi kasutatavate autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevus. Et autoritaarne režiim muutuks totalitaarseks, peab võim kodanikud ilma jätma kodanikuõigustest seaduse kaitsest, kogunemise õigusest ja garantiidest omandile. Muutused ei saa piirduda võimu monopoliseerimisega, muutustesse peab olema kaasatud terve ühiskond üritatakse luua uut inimest. (Pipes 1997: 272) See on oluline vahe kui autoritaarse riigikorra ajal lakkavad töötamast demokraatia baasmehhanismid (nt valimised, piiratakse ajakirjandus- või ka kogunemisvabadust), siis totalitarism läheb sellest palju kaugemale müüdi ja religioosse poliitikakontseptsioonini. Totalitarismi eesmärk on niisiis kitsastes 16

17 raamides saavutada lühikese ajaga terve ühiskonna ja mis veelgi olulisem inimese kui kultuurantropoloogilise kategooria muutumine. Fašistliku režiimi arengus võib laias laastus eristada kahte etappi: autoritaarne ( ) ja totalitaarne ( ). Kuni aastani oli Mussolini tüüpiline autoritaarne diktaator. Tema liikumine totalitarismi suunas algas aastal rünnakuga eraalgatuslike ühenduste sõltumatusele. Sel aastal nõudis ta, et kõik sellised ühendused esitaksid valitsusele oma statuudid ja liikmete nimekirjad. See meede teenis ühenduste korralekutsumise ülesannet, sest sestpeale kujutas fašistide vastastesse organisatsioonidesse kuulumine isiklikku riski. Eraettevõtlus ja ametiühingud viidi fašistliku seadusandluse kaudu partei kaudse juhtimise alla. Eraomandus ei olnud võõrandamatu õigus, vaid kvalifitseeritav õigus. (Pipes 1997: 274; 276) 1.3 Fašism kui ideoloogia: Itaalia kolmas tee Itaalia fašismis on praktika ideele eelduseks, kuigi see on praktika, mis põhineb huvidel ja teooriatel. (Nolte 1966: 25) Me ei tohi enda eest peita, et fašismi ideoloogia kokkupanek, mida ikka ja jälle meie silme all konstrueeritakse, asub kujutluslike formulatsioonide taevas. (Zunino 1985: 7) Selles töös käsitletakse fašismi kui Itaalias sündinud ja realiseerunud nähtust, pööramata tähelepanu teistele võimalikele fašismi vormidele väljaspool Itaaliat. Sellise lähenemise tingib muuhulgas ka veendumus, et puhtaimas, diferentseerituimas ja algupärasemas võtmes saab fašismist rääkida ainult kui Itaalia fašismist. See vaatenurk integreerib olulisi, spetsiifiliselt Itaaliale ja Itaalia ajaloole omaseid elemente ja muudab raskeks üksühese võrdluse autoritaarsete ja totalitaarsete ideoloogiatega teistes riikides 20. sajandi esimesel ja ka teisel poolel. Küsimus seisneb fašismi ideoloogilise algupära isoleerimises, et uurida tema sünnitingimusi. Lisaks sellele metoloogilisele kaalutlusele on ka teine, sisuline põhjus: selle magistritöö keskmes on Itaalias 19. sajandi viimastest aastatest ja 20. sajandi teistkümneteni küpsenud ja plahvatuslikult levinud arusaamast, et Itaalia peab 17

18 leidma oma tee, kolmanda tee demokraatia ja sotsialismi kõrval. Fašismi esilekerkides tundus paljudele, et see tee on leitud. Samas ei tähenda keskendumine Itaaliale, et sellistel nähtustel ei oleks üldisemat iseloomu. Niisiis ei vaadelda fašismi selles töös kui üldnimetajat autoritaarsusele ja ka teatavale ksenofoobiale, vaid kui spetsiifiliselt Itaalia ajaloost ja ajalootunnetusest välja kasvanud ideestikule, mis vastandas otseselt katoliikliku Itaalia rahvast teistele põhjapoolsematele, protestantlitele rahvastele. Katoliiklus ei ole fašismi osa, kuid ta on selgelt kujundanud rahvuslikku tunnetust, milles fašism saavutas kõlapinna, ning mis ainult rõhutab fašismi Itaalia-keskset iseloomu. Lisades sellele fašismi Rooma impeeriumi imetluse, leiame end fašismi lätetelt Itaaliast. Küsimus on ka terminoloogiline, kuigi see ei ole kõige tähtsam kaalutlus selle mõiste lokaliseerimises. Sõna fašism tuleneb aastal sõjaveteranide poolt loodud poliitilisest ühendusest Fasci di combattimento, mis otsetõlkes tähendab võitlussalku. Fašistide vapil oli fascio littorio, liktorikirves, mis samuti sisaldab sõnatüve fascio ning ulatub tagasi Rooma leegionini ja sõjaliste vallutusteni. Neid kitsendusi tehes aksepteerib siinkirjutaja, et teistsugused, rahvusvahelise fookusega tõlgendused on võimalikud ja produktiivsed. Paradoksaalselt vajab enne fašismi kui ideoloogia käsitlemist vastust ka küsimus, kas fašism üldse oli ideoloogia. Otsides fašismile definitsiooni n-ö väljastpoolt, osutub kompaktseimaks Emilio Gentile oma: Fašism on modernse poliitika fenomen, mis oma loomult oli natsionalistik ja revolutsiooniline, antiliberaalne ja antimarksistlik, organiseeritud võitlejate partei, millel oli riigist ja poliitikast totalitaarne arusaam, mis teostas aktivistlikku ja antiteoreetilist ideoloogiat, mis oli oma olemuselt müütiline, virilistlik ja antihedonistlik, sakraliseeritud kui ilmalik religioon, mis rõhutas absoluutse esmasusena (il primato assoluto) rahvust, mille all mõisteti orgaanilist, etniliselt ühest rahvusest koosnevat orgaanilist kogukonda, mis oli hierarhiliselt organiseeritud korporatiivsesse riiki ja mis kasutas sõjakat, ajaloolisele suurusele, jõule ja vallutustele rõhuvat retoorikat, mille eesmärgiks oli luua uus kord ja kokkuvõttes uus ühiskond. (Gentile 2002: IX-X) Siin on kõik fašismi jooned kompaktselt välja toodud ning see ühildub üldjoontes Gentile totalitarismi-definitsiooniga. Uued ja fašismile olemuslikud elemendid on aktivistlikkus ja antiteoreetlisus (vt allpool) ning korporatiivsus (sellele fokusseeritakse alapeatükis fašismi kultuuripoliitikast). See töö võtab Gentilega ühise seisukoha, et kõige üldisemas plaanis saab rääkida fašistlikust 18

19 ideoloogiast, isegi kui selle üksikud avaldused võivad tunduda vastuolulised ning mitte ideoloogiast, vaid praktikast lähtuvad, mis jätavad mulje nagu ei olekski nende taga ideoloogiat. Fašistid ise seda ideoloogiana enamasti ei esitanud nad defineerisid fašismi ka kui anti-ideoloogilist, mis lähtus pigem teost kui teooriast. Mussolini ja kogu fašismi jaoks oli aksiomaatiline, et masse ei valitsetaks mitte mõistuse, vaid tunnete kaudu. Arutlus ei kommunikeeri, samas kui emotsioonid seda teevad, ütles Mussolini. Rohkem kui doktriinist või ideoloogiast, armastasid fašistid rääkida müüdist. (Lyttleton 1998: 198) Fašismi ei kimbutanud fašistide enda meelest ei mineviku abstraktsioonide imetlus nagu liberalismi ega takerdumine tulevikku suunatud dehumaniseerivatesse utoopiatesse nagu sotsialismi; jätkuv revolutsioon võttis endale ülesanded täielikult oleviku vajadustest. (Ben-Ghiat 1996: 297) Anti-ideoloogia mõttestik tuleneb sellest, et fašistid ise seadsid keskmesse teo, mis peaks vastanduma doktriinile. Intellektuaalsemalt meelestatud fašistidele sellest ei piisanud (võib öelda, küll uurija seisukohalt, et ei piisagi, sest teo primaarsust rõhutav retoorika jätab tähelepanuta selle ümber oleva ideoloogiliselt kontrollitud diskursuse). Teo ja doktriini ühendamise, mis viib need üldisemale tasemele, võttis ette teiste seas fašist Giuseppe Bottai: Aga fašism, mis ei ole lihtsalt füüsiline tegu, on samas ka midagi rohkemat kui doktriin. See on poliitiline ja ühiskondlik religioon, mis ei välista, vaid vastupidi kaasab eklesiastilise religiooni, jättes talle sügava siilu elust; mis jälgib elu enese kulgu selle kõige väärikaimais ja üllamais lõikudes. Sellest vaatepunktist on fašism lihtne, selge, lineaarne; see on Itaalia religioon. (Bottai 1930: 47-48) Tsitaadis väljendub ka üks teine fašismi iseloomujoontest totaalset kontrolli ei üritatud saavutada puhastamise või ainult vägivalla abil, vaid erinevaid ühiskondlikke nähtusi üritati kaasata või enda kui ühise nimetaja alla hõlmata. Seisukohta, et fašism ei olnud (terviklik) ideoloogia, väljendavad ka mitmed fašismi uurijad kes, tuleb välja, ei ole immuunsed ideoloogia diskursiivsetele mõjutustele. Nii kirjutab näiteks Pier Giorgio Zunino, et fašismi ideoloogia on tegelikult olematu, see on üksnes klaasmuna ullikestele [specchietto per le allodole]; aga tuleb lisada: see on klaasmuna, mis töötab alati. Ühelt poolt, sisulise poole pealt, tundus fašismi ideoloogia olevat märgistatud kahetsusväärse vaimuvaesusega. Aga teiselt poolt oli võimatu eitada, et need ideed sisenesid kõikidesse ühiskonna kudedesse ja suutsid mingil viisil puudutada suuri rahvahulki. Selles mõttes on fašismi ideoloogia abstraktsioon [Zunino võtab omaks fašistide diskursiivse praktika, 19

20 milles abstraktsioon tähistas midagi, millel pole ühist päris eluga ], mis esitab ühe mudeli, mille keskmes on ideaal fašistlikust homo ideologicus est. (Zunino 1985: 7; 11) Siin lähtub Zunino (kuid sarnaseid mõttekäike leidub mujalgi) eeldusest, et on võimalik mõelda [fašistlikest] ideedest, mis sisenevad kõikidesse ühiskonna kudedesse, mis ei ole ideoloogilised. Samas toob ta sisse homo ideologicus e mõiste, mis ühildub Gentile mõttega uuest inimesest tegemist on ülimalt ideoloogilise mõistega, mille seost varasemaga ei paista uurija teadvustavat. Nagu me ideoloogia-peatükis nägime, rõhub ideoloogia märkamatult indiviidide ja masside kogemuslikule küljele, milles kaasaandena võivad kinnistuda ka ideoloogised seisukohad. Fašistide ideoloogia-eitust võib pidada katseks ideoloogia loomulikustada nende diskursiivsete praktikate strateegiat peita oma ideoloogilised juured ning lasta fašismil paista puhta teona. Lõhe, mida Zunino soovib siin ületada, paistab tekkivat põhilisest kahest asjaolust fašistide ebajärjekindlusest oma ideoloogia defineerimisel ning n-ö praktika esmasusest fašistlikus diskursuses. Samuti ei saa siinkirjutaja päris nõus olla esitatud väitega fašismi vaimuvaesuse kohta. See töö võtab seisukoha, et küsimus ideoloogiast on eelkõige terminoloogiline õigemini pinnapealne. Kuigi fašismi-ideoloogia olemasolu eitajad esitavad sisukaid argumente, tuleks need siinkirjutaja arvates kõrva taha panna ning minna ikkagi edasi tema ideoloogilise koe tuvastamisega, võttes neid kahtlusi arvesse. Kuid vaatleme veel fašismi enesedefinitsioone, et mõista paremini nii selliste segaduste allikat kui fašismi loomulikustamist. Mussolini enda üks lühimaist fašismi definitsioonidest näeb seda kui organiseeritud, kontsentreeritud, autoritaarset demokraatiat, mis toetub rahvuslikule pinnale (Mussolini 1951, XXIX: 2) Retrospektiivselt võib skepsist tekitada sõna demokraatia kasutamine fašismi defineerimisel. Kuid Mussolini ja teised fašistlikud ideoloogid, kelle antiparlamentaarsus oli algusest peale selgelt formuleeritud, nägid fašismi ülima demokraatia vormina (see korreleerub totalitarismi alapeatüki järeldusega, et totalitaristlikud süsteemid matkivad demokraatiat) ja Risorgimento ideaalide teostajana. Fašistlik demokraatiakäsitlus nägi juhiprintsiipi rahva tahte ülima, kontsentreeritud ja ühtse väljendusena, milles puudub parlamentarismile omane demagoogitsemine (vt analüüs kolmandas peatükis). Sidet rahva ehk 20

21 demokraatlikus mõttes valijaskonna ja juhi vahel nähti otsesemana, kui lihtlabast valija-valitu suhet: juht väljendas otseselt rahva tahet. Huvitav on selles ka rahvuslikkuse osa. Selge on see, et pärast maailmasõda oli laokil väga paljude sõjaskäinute ja sõda toetuanute poliitiline hääl ning see oli selgelt rahvuslik. Rahvuslik positsioon võeti muuhulgas pragmaatilistel põhjustel, kuivõrd sellega tagasid fašistid endale ka kodanluse ja suurkodanluse toetuse. Nagu me teises peatükis näeme, on paljugi sellest sünteesitud 20. sajandi alguse intellektuaalide antiparlamentaarsetest seisukohtadest, mis leidsid fašistides viljaka pinnase keskne lüli on siin just Mussolini. Rahvuslikkusele orienteerumine on keskne nähtus, mis eristab fašismi marksistlikest ideoloogiatest. Oluline on see, et fašist Mussolini tajus isegi nende ideoloogiate sarnasust, kuid sellesama olulise erandiga, mille ta adresseeris aastal kõnes parlamendi esindajatekojas kommunistidele: Meie ja kommunistide vahel ei ole poliitilist lähedust, kuid on intellektuaalset. Nagu teiegi, peame me oluliseks tsentraliseeritud ja unitaarset riiki, mis kehtestab raudse distsipliini kõigile inimestele, kuid meie vahe seisneb selles, et teie jõuate selle järelduseni klassi ja meie rahvuse mõiste kaudu. (Mussolini 1955, XVII: 295) Mussolini nägi seoseid konkureerivate poliitiliste ideoloogiatega dialektiliselt, kuigi omistas sellele ideoloogiliselt laetud lõpetatuse (teised ideoloogiad on varemeis ): Liberaalsete, sotsialistlike ja demokraatlike doktriinide varemeist võtab fašism need elemendid, millel on veel mingisugust väärtust. /.../ On täiesti loogiline, et uus doktriin kasutab teiste doktriinide vitaalseks jäänud elemente. Ükski doktriin ei sünni uue ja läikivana. Iga doktriin on, isegi kui ainult ajalooliselt, seotud teiste mineviku ja ka tuleviku doktriinidega. (Enciclopedia italiana 1932, lk ) Mussolini esitas fašismi modernistliku bricolage ina, mis kuulus pidevale koostlahtivõtmisele ja ülevaatamisele. Ainukesena poliitiliste süsteemide seas, kinnitas ta, on fašism võimeline pidada sammu suure ja muutliku elutegelikkusega. (Ben-Ghiat 1996: 297) Selline lähenemine fašismile kui ideoloogiale tundub siinkirjutajale produktiivsem kui ideoloogia-eitus, sest see võimaldab vaadelda ideoloogia muutumist diskursiivses ja ideoloogilises raamis. Kolmanda tee (ajaloolised) lähtekohad 21

22 Siin jõuamegi fašistliku kolmanda teeni, selleni, mis teeb temast iseseisva ja Itaaliakeskse nähtuse. Uue ideoloogiana liberalismi ja sotsialismi kõrval omas fašistlik kolmas tee fašistide sõnul salarelva võitluses vaimse ja majandusliku kriisiga: võimet kaasata parimat minevikust ja muuta see millekski uueks. Itaalias sai fašistlik vaimsus väljenduse eetilise riigi doktriinis, mis, vastupidiselt demokraatlikele ja marksistlikele valitsustele, pakuks kogukonda ja seltsimehelikkust ilma indiviidi initsiatiivi ja tahet purustamata. Duce teatas, et demokraatlikud ja sotsialistlikud ühiskonnad mõtestasid õnne üksnes materiaalsete aspektide kaudu ja tootsid elanikkondi, mis olid küll hästitoidetud ja paksud, kuid vaimselt eksinud. Fašism oli aga neile vastukaaluks moraalne revolutsioon, mis teenis isiksust kui tervikut. (Ben-Ghiat: ) Ajalooliselt on fašismi kolmandal teel kaks põhilist allikat, mis katavad ka allhoovuseid: katalüsaatoriks võib pidada I maailmasõda ja sellega seotud imperialismi, moderniseerimisvajadust ning massiühiskonna esilekerkimist, samal ajal kui diskursiivselt mõjutasid seda Euroopas fin-de-siēcle i perioodil esile kerkinud ideed ja filosoofilised süsteemid, mida juurutasid Itaalias oma edasiarendustega põhiliselt Firenzes tegutsevad avangardistid. (samas: ) Kolmanda tee idee tuleneb ka otseselt Itaalia ajaloo tunnetusest. Kõiki režiime, kuid eriti markeeritult diktatuure paistab iseloomustavat vajadus seletada ajalugu omamoodi, leida oma ajalugu. Selles ei eristu Itaalia fašism klassifikatsiooniliselt, pigem vastupidi. Kuid spetsiifiliselt Itaalia ajaloo tõlgendamises peitub üks fašismiideologiat genereerivaist mehhanismidest, rahvuslikult tõlgendatud (ja hiljem fašistiseeritud) ajaloodiskursus 20. sajandi alguseks ei piisanud paljudele Itaalia ühendamisest ja vaiksest ülesehitamisest, vaid Itaalialt oodati tema erilise maailmaajaloolise koha taashõivamist. Selle nägemusega puutume lähedalt kokku selle töö kahes järgnevas peatükis. Võibki öelda, et fašism sündis suuresti ajalootunnetusest ja seda tajuti võimalusena oma oluline roll taastada. See tähendas muuhulgas vastandumist põhjapoolsemate Euroopa riikide usulistele traditsioonidele, sest Itaalia poliitilise elu uuenemine pidi toimuma kooskõlas tema (katoliikliku) elutunnetusega. Paljud intellektuaalid pidasid anglo-saksi mõjutustega poliitilisi süsteeme Itaalia jaoks lihtsalt sobimatuks. Alternatiiv sotsialismile pidi olema seotud massiühiskonna kontseptsiooniga, mis hülgaks liberaalsed, ratsionalistlikud Euroopa traditsioonid, mille tulemiks oli muuhulgas ka sotsialism. Curzio Malaparte ja teiste meelest oli 22

23 liberalism põhjamaine, protestantlik areng, mis oli Itaalia pärandile võõras. Murdepunkt oli toimunud seitsmeteistkümnendal sajandil, kui Itaalia ja Euroopa läksid eri teid: üks jäi vastureformatsiooni vaimus katoliiklikuks, teine suundus külma ja funktsionaalse ratsionalismi suunas. Itaaliast sai Euroopas anti-modernse ja antivalgustusliku vaimu esindaja. (DeGrand 1972: 79) Curzio Malaparte kirjutab: Anglo-saksi modernsus ja tema poliitilised vormid demokraatia, liberalism, sotsialism ei ole meie jaoks: neid omaks võtta tähendab paratamatut allakäiku. (Malaparte 1925: 59-60) Niisiis on see aspekt sügavalt olemuslik kuivõrd eesmärgiks võeti Itaalia ajaloolise rolli taastamine (pigem võiks öelda: loomine), ei saanud seda teha imporditud meetoditega. Itaalia pidi endale ja maailmale leiutama oma programmi. Kui katoliiklik traditsioon oli üks põhjuseid, miks paljud Itaalia intelektuaalid pidasid liberaalset demokraatiat Itaalia jaoks sobimatuks, oli ka teine oluline, hoopiski ajaloolisem asjaolu. Selleks on juba mainitud Rooma impeeriumi ning selle hiilguse taastamine. Seda näeme me eriti markeeritult kolmanda peatüki analüüsis. Imperiaalse Rooma ajaloos nähti tõestust, et Itaaliale ei sobi paljude valitsus, vaid peab olema üks tugev juht, imperaator, kes teostab rahva tahet. Rooma impeerium ja selle kordamine olekski olnud Itaalia kolmas tee oma täies hiilguses. Eriti pärast Etioopia vallutamist aastal ja impeeriumi väljakuulutamist Mussolini poolt Piazza Venezial Roomas tundus paljudele, et Rooma hiilguse taastamine on täies hoos. Niisiis seisnes küsimus palju ka retoorikas, vormides, millisena enne fašismi võimuletulevat valitsenud diskursust tajuti ja kuidas seda muuta sooviti. Fašismi kuulutasid isamaa päästjaks erinevad ühiskonnarühmad, patriootlisest kodanlusest liberaalse režiimi taastamise toetajateni, isamaa, mis oli väljunud sõjast tervena, aga lükatud oma sisemiste vastaste poolt kuristiku ääreni fašismi tajuti müütilise rahvuskultuse, selle riituste ja sümbolite taastajana. (Gentile 1993:63) Fašism: poliitiline religioon ja ühiskonna ritualiseerimine Fašism seadistas end kui poliitiline religioon, mis arendas välja oma rituaalid, sümbolid ja kujutised, mille otsene eesmärk oli selle uue võimuvormi sakraliseerimine. /.../ Osalemine kollektiivses riituses asendas valimistel osalemise. Rahva esindamise asendas rahva esitamine. Adrian Lyttleton (1998: 199; 206) 23

24 Siin keskendume ühele totalitaristliku eksperimendi kõige fundamentaalsemale tahule poliitika sakraliseerimisele. Emilio Gentile kirjutab, et suurem osa totalitarismikäsitlusi nõustub sellega, et poliitika sakraliseerimine (mis on erinevate autorite poolt defineeritud kui ilmalik religioon, sekulaarne religioon, maine religioon, poliitiline religioon, poliitiline müstitsism ja poliitiline ebajumalakummardamine) oli totalitaarse fenomeni üks kõige eristavamaid, kui mitte ohtlikumaid elemente. Selline protsess leiab aset, kui rohkem või vähem väljatöötatult ja dogmaatiliselt poliitiline liikumine omistab mõnele maisele nähtusele (rahvusele, maale, riigile, inimkonnale, ühiskonnale, rassile, proletariaadile, ajaloole, vabadusele või revolutsioonile) püha staatuse ja muudab selle kollektiivse eksistentsi absoluutseks printsiibiks, pidades seda individuaalse ja masside tegutsemise põhiliseks allikaks ja ülistab seda kui avaliku elu ülimat eetilist põhimõtet. Nii muutub see austuse ja pühendumise objektiks, isegi eneseohverduse piirini. (Gentile 2004b: 39) Emilio Gentile arvates saab fašismile omistada totalitaarsete religioonide prototüübi-staatuse, sest fašism oli esimene poliitiline liikumine, mis: a) kuulutas end avalikult poliitiliseks religiooniks, mis seisneb usu ja müüdi esmasuses indiviidide ja masside poliitilises võitluses ning apelleeris eksplitsiitselt irratsionaalsusele kui poliitilise mobiliseerimise jõule; b) elustas müütilise mõtlemise, teatades ametlikult, et see on ainuke sobiv poliitilise teadvuse vorm massidele, kes on juba loomu poolest võimetud end ise valitsema; c) pühitses karismaatilise juhi rahvusliku teadvuse interpreteerijaks ja totalitaarse riigi fundamentaalseks osaks; d) kirjutas kodanikule ette eetiliste käskude koodeksi ja lõi kollektiivse poliitilise liturgia, et tähistada riigi jumalikustamist ja juhikultust. (samas: 57) Toodud põhjendused muudavad arusaadavaks fašistlikus diskursuses levinud arvamuse, et on leiutatud originaalne ja Itaaliale omane poliitiline süsteem (vt järgmine alapeatükk ja kolmas peatükk). Samuti võimaldavad need uurida totalitaarse religiooni võimalikku eksporti kui võrrelda neid teiste totalitaarsete süsteemidega. Mõned fašismiteoreetikud (nt Nolte, Adamson) kirjutavad, et fašism poliitilise religioonina oli vastus 18. sajandist alguse saanud sekulariseerimisele lääne ühiskondades. (Adamson 1989: 415) Samas tundub selline väide vähemalt Itaalia kontekstis veidi kahtlane paavstikirik ja riik kaotas Itaalia ühendamise käigus küll materjaalselt palju, kuid tema vaimne mõju ehk siis just see, mida poliitiline religioon peaks asendama, jäi Itaalias selgelt domineerivaks. Seetõttu ei tundu siinkirjutajale 24

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

Kalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs

Kalevi Wiiki teose Eurooplaste juured poolt esile kutsutud poleemika analüüs Tanel Saimre (2008) Kalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs Sissejuhatus Suur osa diskussioonist arheoloogias kujutab endast vaidlust difusiooni- ja migratsiooniteooriate

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis

More information

Web-based data entry in privacy-preserving applications

Web-based data entry in privacy-preserving applications U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)

More information

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

Villakäsitöö Läänemere saartel

Villakäsitöö Läänemere saartel Villakäsitöö Läänemere saartel Käsitööraamat ja DVD film Projekti KnowSheep väljaanne Tallinn 2013 MTÜ Hiiu Veis ja Lammas S K Ä R G Å R D S S T A D E N S A A R I S T O K A U P U N K I Projekti KnowSheep

More information

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime! S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

E E S T I METEORIIDIKRAATRID

E E S T I METEORIIDIKRAATRID E E S T I METEORIIDIKRAATRID Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut Turu Ülikooli geoloogiaosakond EESTI METEORIIDIKRAATRID Tallinn 2006 Eesti meteoriidikraatrid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.

More information

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) : Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:

More information

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME SISUKORD CONTENTS Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna 3 Introduction by Ambassador of Turkey Kronoloogia 5 Timeline

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Science and Technology Institute of Technology Karl-Indrek Raudheiding TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 Bachelor s Thesis (12 ECTS)

More information

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi Tools and Techniques for Event Log Analysis Risto Vaarandi Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of System Programming TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY A thesis submitted

More information

Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host

Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science Pätris Halapuu Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host

More information

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document.

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document. DOCUMENT RESUME ED 460 625 FL 025 597 AUTHOR Kaivapalu, Annekatrin TITLE Eesti Ja Vene Opilased Soome Kaandsona Mitmuse Vormide Moodustajatena: Testi Tulemuste Statistiline Ulevaade (Learning Finnish as

More information

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411 8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985

More information

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Department of Information Technology INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM Diploma thesis Academical advisor: Ville Tinnilä

More information

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs SAFEMETAL Increasing EU citizen security by utilising innovative intelligent signal processing systems for euro-coin validation and metal quality

More information

Tdlkebiiroo kinnitus. Kinnitame, et lisatud dokument on tdlgitud meie t6lkebiiroo poolt. EM T6lge OU 22.02.2010. Mattias Metsik

Tdlkebiiroo kinnitus. Kinnitame, et lisatud dokument on tdlgitud meie t6lkebiiroo poolt. EM T6lge OU 22.02.2010. Mattias Metsik Tdlkebi.iroo EM T6lge OU Reg.kood 1l105096 Kaunase pst.27-15 50706 Tartu Tel. (+372) 552 00 23 22.02.2010 Tdlkebiiroo kinnitus Kinnitame, et lisatud dokument on tdlgitud meie t6lkebiiroo poolt. Mattias

More information

PILISTVERE RAHVARÕIVAD

PILISTVERE RAHVARÕIVAD PILISTVERE RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator Endisaegne Pilistvere kihelkond asus Sakalamaa põhjaosas, kus tema naabruses asusid ida pool Põltsamaa kihelkond, kagus ja

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13718-2:2008 Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus. Kiirabilennukid/helikopterid. Osa 2: Kiirabilennukite/helikopterite tootmis- ja tehnilised nõuded Medical vehicles

More information

Energia põllumajanduses

Energia põllumajanduses Energia põllumajanduses Energia põllumajanduses toimetaja Jukka Ahokas Tartu 2012 Esikaas: viljapõld Tartumaal (foto: Väino Poikalainen) Tagakaas: Helsingi Ülikooli Viikki katselaudas (foto: Väino Poikalainen)

More information

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA PÕHIFAKTE SOOME KOHTA 1. TERE TULEMAST SOOME EESSÕNA 5 KUIDAS ALUSTADA? 6 1. Eluase 6 2. Magistraat 6 3. Telefon 6 4. Pangakonto 6 5. Selgitage välja õigus sotsiaalkindlustusele 6 6. Maksukaart 6 7. Tööotsimine

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1047-2:2009+A1:2013 Secure storage units - Classification and methods of test for resistance to fire - Part 2: Data rooms and data container EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID

EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID On the meaning of disability - related words in newspaper texts and in the attitudes of language users Heidi Martimo University of Oulu heidimartimo@gmail.com

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007. Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security

EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007. Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007 Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 13606-4:2007 sisaldab Euroopa standardi

More information

HIGHER EDUCATION IN ESTONIA

HIGHER EDUCATION IN ESTONIA HIGHER EDUCATION IN ESTONIA HIGHER EDUCATION IN ESTONIA ARCHIMEDES FOUNDATION Estonian Academic Recognition Information Centre HIGHER EDUCATION IN ESTONIA Fourth Edition TALLINN 2010 Compiled and edited

More information

Test Time Minimization for Hybrid BIST of Systems-on-Chip

Test Time Minimization for Hybrid BIST of Systems-on-Chip TALLINN TECHNICAL UNIVERSITY Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of Computer Engineering and Diagnostics Bachelor Thesis IAF34LT Test Time Minimization for Hybrid

More information

JAVA? 13.04.2015. Millest räägime. Servlet, JSP. Hello World JAVA. JAVA - Versions. JAVA - primary goals. JAVA Web Container Servlet JSP

JAVA? 13.04.2015. Millest räägime. Servlet, JSP. Hello World JAVA. JAVA - Versions. JAVA - primary goals. JAVA Web Container Servlet JSP Millest räägime Servlet, JSP Margus Hanni, Nortal AS JAVA Web Container Servlet JSP 30.03.2015 Hello World JAVA 1 2 #include int main() { printf("hello World\n"); return 0; 3 4 public class HelloWorld

More information

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Estonian Journal of Engineering, 2013, 19, 3, 183 202 doi: 10.3176/eng.2013.3.02 Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Jarek Kurnitski a, Arto Saari b, Targo

More information

ORAL (ISSN HISTORY 1456-3010), AND LIFE vol. STORIES 13 AS 1/2006. A RESEARCH AREA IN ESTONIAN HISTORY, FOLKLORISTICS AND ETHNOLOGY

ORAL (ISSN HISTORY 1456-3010), AND LIFE vol. STORIES 13 AS 1/2006. A RESEARCH AREA IN ESTONIAN HISTORY, FOLKLORISTICS AND ETHNOLOGY ELORE ORAL (ISSN HISTORY 1456-3010), AND LIFE vol. STORIES 13 AS 1/2006. A RESEARCH AREA IN ESTONIAN HISTORY, FOLKLORISTICS AND ETHNOLOGY Julkaisija: Suomen Kansantietouden Tutkijain Seura ry. Taitto:

More information

Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia

Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software ITI70LT Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia Master Thesis Student:

More information

INTRODUCTION. FREEDOM HOUSE Freedom on the Net 2012

INTRODUCTION. FREEDOM HOUSE Freedom on the Net 2012 1 2011 2012 INTERNET FREEDOM STATUS Free Free Obstacles to Access (0-25) 2 2 Limits on Content (0-35) 2 3 Violations of User Rights (0-40) 6 5 Total (0-100) 10 10 * 0=most free, 100=least free POPULATION:

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall AD.EECL- 0 ~~~eaip-amdt~~~ver-date-0-0-t0---0 APR AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections

More information

ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009

ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009 ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2008 ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009 ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2008 RESCUE EXCAVATIONS

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall EESTI AIP Estonia AD.EECL- NOV 0 AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections in this chapter

More information

ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC

ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 1, 3 21 doi: 10.3176/arch.2010.1.01 ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC This paper deals with large bifacial flint points, i.e. daggers

More information

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal 52 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam 52 Tallinna Tehnikaülikool SA

More information

Sisukord. Table of contents Sisältö. 2 Nagu täht või briljant või Like a Star or a Diamond or... Kuin tähti tai briljantti tai...

Sisukord. Table of contents Sisältö. 2 Nagu täht või briljant või Like a Star or a Diamond or... Kuin tähti tai briljantti tai... Sisukord Table of contents Sisältö 2 Nagu täht või briljant või Like a Star or a Diamond or... Kuin tähti tai briljantti tai... 5 Lilled päevasaare silmades Flowers in the Eyes of the Island of the Day

More information

http://www.guido.be/intranet/enqueteoverview/tabid/152/ctl/eresults...

http://www.guido.be/intranet/enqueteoverview/tabid/152/ctl/eresults... 1 van 70 20/03/2014 11:55 EnqueteDescription 2 van 70 20/03/2014 11:55 3 van 70 20/03/2014 11:55 4 van 70 20/03/2014 11:55 5 van 70 20/03/2014 11:55 6 van 70 20/03/2014 11:55 7 van 70 20/03/2014 11:55

More information

Implementing a service software to relieve waiting line frustration

Implementing a service software to relieve waiting line frustration Tartu University Viljandi Culture Academy Information Studies Department Design and Development of Virtual Environments Markko Karu Implementing a service software to relieve waiting line frustration Master

More information

Born on October 30, 1967, in Rome Married to Silvia, with two children: Livia (7), and Penelope (5).

Born on October 30, 1967, in Rome Married to Silvia, with two children: Livia (7), and Penelope (5). NICOLA AMENDOLA CURRICULUM VITAE PERSONAL E-mail: Web Site: Office: nicola.amendola@uniroma2.it http://www.economia.uniroma2.it/amendola.htm Dipartimento di Economia e Istituzioni Università di Roma Tor

More information

ISURI KEELE SOIKOLA MURDE VERBI MUUTMISSÜSTEEM

ISURI KEELE SOIKOLA MURDE VERBI MUUTMISSÜSTEEM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EVA SAAR ISURI KEELE SOIKOLA MURDE VERBI MUUTMISSÜSTEEM MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA EMERIITPROFESSOR TIIT-REIN VIITSO TARTU 2008 SISUKORD

More information

WORK SESSION ON DEMOGRAPHIC PROJECTIONS

WORK SESSION ON DEMOGRAPHIC PROJECTIONS information note Joint Eurostat/UNECE WORK SESSION ON DEMOGRAPHIC PROJECTIONS Rome, 29-31 October 2013 Organized in cooperation with Istat INFORMATION NOTICE no. 2 Rev. The meeting will be held at Congress

More information

Cost-benefit analysis of municipal water protection measures

Cost-benefit analysis of municipal water protection measures Publications by City of Helsinki Environment Centre 21/2014 Cost-benefit analysis of municipal water protection measures Environmental benefits versus costs of implementation Eliisa Punttila Publications

More information

SCIENTIFIC PUBLICATIONS BY MIKKO LAGERSPETZ (b. 1963) (as of 10 June 2015)

SCIENTIFIC PUBLICATIONS BY MIKKO LAGERSPETZ (b. 1963) (as of 10 June 2015) SCIENTIFIC PUBLICATIONS BY MIKKO LAGERSPETZ (b. 1963) (as of 10 June 2015) A. Peer-reviewed scientific articles and book chapters (1993): Social problems in Estonian mass media, 1985-1991. Acta Sociologica,

More information

Accommodating the plasma brake experiment on-board the Aalto-1 satellite

Accommodating the plasma brake experiment on-board the Aalto-1 satellite Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 2S, 258 266 doi: 10.3176/proc.2014.2S.07 Available online at www.eap.ee/proceedings Accommodating the plasma brake experiment on-board the Aalto-1

More information

Preparation of chitosan powder and investigation of its properties

Preparation of chitosan powder and investigation of its properties Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 26, 55, 2, 78 84 Preparation of chitosan powder and investigation of its properties Marianna Laka * and Svetlana Chernyavskaya Latvian State Institute of Wood Chemistry,

More information

Supplementary instructions for installation of roof windows. Katuseakende paigaldamise lisajuhendid

Supplementary instructions for installation of roof windows. Katuseakende paigaldamise lisajuhendid Kattoikkunoiden asennuksen lisäohje Lue nämä ohjeet huolellisesti läpi ennen kuin alat asentaa VELUX kattoikkunoita. (Käytetään yhdessä ikkuna ja asennussarja laatikoiden sisällä olevien ohjeiden kanssa)

More information

ECAF Fourth General Meeting and associated events

ECAF Fourth General Meeting and associated events EUROPEAN CONSORTIUM FOR ASIAN FIELD STUDY ECAF Fourth General Meeting and associated events 11-13 January 2011 Istituto Italiano per l Africa e l Oriente Via Ulisse Aldrovandi, 16 Roma PRACTICAL INFORMATION

More information

Massiivid. Massiivide BNF ja abstraktne süntaks: letarray arraydecls in exp letarray (arraydecls body) array-exp [ exp ]

Massiivid. Massiivide BNF ja abstraktne süntaks: letarray arraydecls in exp letarray (arraydecls body) array-exp [ exp ] Massiivid Massiivide BNF ja abstraktne süntaks: exp ::=... letarray arraydecls in exp letarray (arraydecls body) array-exp [ exp ] arrayref (array index) array-exp [ exp ] := exp arrayassign (array index

More information

ADVANCED OXIDATION PROCESSES FOR WATER PURIFICATION AND SOIL REMEDIATION

ADVANCED OXIDATION PROCESSES FOR WATER PURIFICATION AND SOIL REMEDIATION THESIS ON CHEMISTRY AND CHEMICAL ENGINEERING ADVANCED OXIDATION PROCESSES FOR WATER PURIFICATION AND SOIL REMEDIATION ANNA GOI Faculty of Chemical and Materials Technology Department of Chemical Engineering

More information

DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE

DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Control John Doe DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE Bachelor s Thesis Supervisor(s): Prof., Dr. Tallinn 2014 Declaration:

More information

Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Computer Science IVCM09/09 Cyber Security.

Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Computer Science IVCM09/09 Cyber Security. Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Computer Science IVCM09/09 Cyber Security Rossella Mattioli Information exchange framework for cyber security incidents Master

More information

BIG DATA FOR A NEW SOCIABILITY. Davide Bennato Università di Catania dbennato@unict.it

BIG DATA FOR A NEW SOCIABILITY. Davide Bennato Università di Catania dbennato@unict.it BIG DATA FOR A NEW SOCIABILITY Davide Bennato Università di Catania dbennato@unict.it SOCIETY DATA VALUESCAPE SOCIETY DATA VALUESCAPE SOCIETY NOWADAYS From a monolytic concept of society to an aggregation

More information

CURRICULUM VITAE. Angela Villani avillani@unime.it

CURRICULUM VITAE. Angela Villani avillani@unime.it CURRICULUM VITAE Angela Villani avillani@unime.it Education 2000, Degree in Political Sciences magna cum laude (International and Political Studies), University of Messina; 2001, Post-graduated fellowship,

More information

Studioddm snc via Malpighi, 8 20129 Milano - Italy. t. +39 02 295.368.12 f. +39 02 294.146.95 studioddm@studioddm.com www.studioddm.com (.

Studioddm snc via Malpighi, 8 20129 Milano - Italy. t. +39 02 295.368.12 f. +39 02 294.146.95 studioddm@studioddm.com www.studioddm.com (. Studioddm snc via Malpighi, 8 20129 Milano - Italy t. +39 02 295.368.12 f. +39 02 294.146.95 studioddm@studioddm.com www.studioddm.com (.net) pi IT-126.975.601.54 exhibit edutainment visual multimedia

More information

An Antillean plant of beauty, a French botanist, and a German name: naming plants in the Early Modern Atlantic world

An Antillean plant of beauty, a French botanist, and a German name: naming plants in the Early Modern Atlantic world Estonian Journal of Ecology, 2012, 61, 1, 37 50 doi: 10.3176/eco.2012.1.05 An Antillean plant of beauty, a French botanist, and a German name: naming plants in the Early Modern Atlantic world Laura Hollsten

More information

2008 ECPR Joint Sessions of Workshops RENNES 11-16 APRIL 08

2008 ECPR Joint Sessions of Workshops RENNES 11-16 APRIL 08 2008 ECPR Joint Sessions of Workshops RENNES 11-16 APRIL 08 Application for the workshop The Numbers We Use, the World We See: Evaluating Cross-National Datasets in Comparative Politics Directors: Cas

More information

References on tube and transport analysis

References on tube and transport analysis References on tube and transport analysis Line C - New tube line in Rome - Section T4 S.Giovanni-Malatesta Client: Metro C S.C.P.A. Team mebers: VIA ingegneria SrL Mission: Detailed design of the new

More information

Military Training, Values, Leadership and Culture of Conflict

Military Training, Values, Leadership and Culture of Conflict Leonid A. Karabeshkin Military Training, Values, Leadership and Culture of Conflict The Estonian Case PRIF- Research Paper No. II/4-2008 PRIF & Leonid A. Karabeshkin 2008 Research Project The Image of

More information

Search Engine Marketing (SEM) Guide By Robin Gurney robin@altex.ee

Search Engine Marketing (SEM) Guide By Robin Gurney robin@altex.ee Inglisekeelne kokkuvõte internetiturundusest ja Saurus CMS kasutusvõimalustest selles vallas Robin Gurney käe alt. altex marketing, keda Robin esindab, on Sauruse pikaajaline partner kes lööb kaasa nii

More information

Swedbank Pensionifond V3 (Aktsiastrateegia) Investeeringute aruanne. seisuga 30.09.2015

Swedbank Pensionifond V3 (Aktsiastrateegia) Investeeringute aruanne. seisuga 30.09.2015 Swedbank Pensionifond V3 (Aktsiastrateegia) Investeeringute aruanne seisuga 30.09.2015 Swedbank Pensionifond V3 (Aktsiastrateegia) 2 Fondi investeeringute aruanne seisuga 30.09.2015 (eurodes kui ei ole

More information

A&A Lingua. A&A Lingua is devoted to providing high-quality translation and editing services.

A&A Lingua. A&A Lingua is devoted to providing high-quality translation and editing services. n n/2 Et logo erinevates kontekstides võimalikult hästi esile tuleks, peab tema ümber jääma piisavalt tühja ruumi. Logo kaitstud ala mõttelise kontuuri kaugus tema servadest on minimaalselt 1/2 sümboli

More information

OPENTRACK: Simulation of complex nodes

OPENTRACK: Simulation of complex nodes OPENTRACK: Simulation of complex nodes Case Studies in Italy Zurich, 21st January 2010 About Us Important railway university in Italy OT Users since 2004 Spin-off since 2007 Cloose Cooperation with RFI

More information

TRADING ONLINE E STATISTICA PDF

TRADING ONLINE E STATISTICA PDF TRADING ONLINE E STATISTICA PDF ==> Download: TRADING ONLINE E STATISTICA PDF TRADING ONLINE E STATISTICA PDF - Are you searching for Trading Online E Statistica Books? Now, you will be happy that at this

More information

UNICA STUDENT CONFERENCE Europe Through Students Eyes Rome, 22-25 September 2010

UNICA STUDENT CONFERENCE Europe Through Students Eyes Rome, 22-25 September 2010 UNICA STUDENT CONFERENCE Europe Through Students Eyes Rome, 22-25 September 2010 Organizing Committee of the USC Rome 2010 Sapienza Raimondo Cagiano de Azevedo Luciano Saso Antonella Cammisa Grazia D Esposito

More information

Mediterranean School of Oncology

Mediterranean School of Oncology Mediterranean School of Oncology Organized and supported by: CINBO Consorzio Interuniversitario Nazionale per la Bioncologia HIGHLIGHTS IN THE MANAGEMENT OF COLORECTAL CANCER, February 1-2, 2007 Domus

More information

Twinning Czech Republic Italy. Capital Market: Legislation and Regulations AGENDA STUDY VISIT

Twinning Czech Republic Italy. Capital Market: Legislation and Regulations AGENDA STUDY VISIT AGENDA STUDY VISIT THE ITALIAN REGULATORS AND OTHER PLAYERS IN THE ITALIAN FINANCIAL MARKET October 13-24, 2003 ROME MINISTRY OF ECONOMY AND FINANCE Via XX Settembre, 97 00187 Roma Contact person: Mr.

More information

Address Via Caniana, 2 24127 Bergamo BG, Italy. A. eating

Address Via Caniana, 2 24127 Bergamo BG, Italy. A. eating Address Via Caniana, 2 24127 Bergamo BG, Italy A. eating Address Via Giuseppe Garibaldi, 3 24122 Bergamo BG, Italy A. staying Via Giuseppe Garibaldi, 3, Bergamo BG, Italy 1. Head west on Via Giuseppe

More information

SHELTERBOX NORD ITALIA ONLUS A BRIEF PRESENTATION

SHELTERBOX NORD ITALIA ONLUS A BRIEF PRESENTATION Introducing our Affiliate SHELTERBOX NORD ITALIA ONLUS A BRIEF PRESENTATION TABLE OF CONTENTS Incorporation Founders Members of the Board Long Term Planning Activities Contacts Articles of Incorporation

More information

Giovanni Cespa Cass Business School Faculty of Finance Bunhill Row, EC1Y 8TZ UK

Giovanni Cespa Cass Business School Faculty of Finance Bunhill Row, EC1Y 8TZ UK Giovanni Cespa Cass Business School Faculty of Finance Bunhill Row, EC1Y 8TZ UK Tel.: +44 (0) 20 7040 8704 Fax: +44 (0) 20 7040 8881 e-mail: giovanni.cespa@gmail.com Positions: 2010 Cass Business School

More information

Course Structure 2015/2016

Course Structure 2015/2016 Master of Science in Business Administration UNIVERSITA DEGLI STUDI DI ROMA TOR VERGATA Course Structure 2015/2016 Management SSD CFU Service Management SECS P/08 6 Control and Auditing SSD CFU Marketing

More information

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal 54 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla www.mtt.fi/julkaisut MTT Raportti

More information

Giovanni Cespa Queen Mary University of London Department of Economics Mile End Road, E1 4NS UK

Giovanni Cespa Queen Mary University of London Department of Economics Mile End Road, E1 4NS UK Giovanni Cespa Queen Mary University of London Department of Economics Mile End Road, E1 4NS UK Tel.: +44 (0) 207 882 84 21 Fax: +44 (0) 208 983 35 80 e-mail: g.cespa@qmul.ac.uk Positions: 2007 Queen Mary

More information

1.- L a m e j o r o p c ió n e s c l o na r e l d i s co ( s e e x p li c a r á d es p u é s ).

1.- L a m e j o r o p c ió n e s c l o na r e l d i s co ( s e e x p li c a r á d es p u é s ). PROCEDIMIENTO DE RECUPERACION Y COPIAS DE SEGURIDAD DEL CORTAFUEGOS LINUX P ar a p od e r re c u p e ra r nu e s t r o c o rt a f u e go s an t e un d es a s t r e ( r ot u r a d e l di s c o o d e l a

More information

Due to high season (Pisan June Festival), early hotel booking is heartily recommended.

Due to high season (Pisan June Festival), early hotel booking is heartily recommended. Accommodation in Pisa Due to high season (Pisan June Festival), early hotel booking is heartily recommended. HOTEL DI STEFANO *** - 250 m from conference venue S. Apollonia,55-57 57126 Pisa (PI) Phone

More information

International Summer School in. Organizing Committe. Via Ludovisi 48

International Summer School in. Organizing Committe. Via Ludovisi 48 International Summer School in Risk Measurement and Management Rome, June 9-17, 2005 The 2005 International Summer School is jointly organised by the University of Lugano (Switzerland), the University

More information

P. 3 e 4. P. 5 a 8. P. 9 e 10. P. 11 a 18. P. 19 e 20. Palazzo Mezzanotte. P. 21 a 23. Photographic Sourses. Index:

P. 3 e 4. P. 5 a 8. P. 9 e 10. P. 11 a 18. P. 19 e 20. Palazzo Mezzanotte. P. 21 a 23. Photographic Sourses. Index: Index: Palazzo Mezzanotte Historical and photografic account about Palazzo Mezzanotte, Borsa Italiana S.p.A. and Congress Center Services Headquarters. History of the early Stock Exchange buildings in

More information

Doctoral Education in European Perspective

Doctoral Education in European Perspective Doctoral Education in European Perspective Sigrún Adalbjarnardóttir, Luigi Cajani, Márta Fülöp, Penelope Harnett and Roger Johansson CiCe guides for research students and supervisors 6 icc Thematic Network

More information

WORKSHOP LIGHT SOURCES

WORKSHOP LIGHT SOURCES In collaboration with: SOVRAINTENDENZA AI BENI CULTURALI DEL COMUNE DI ROMA SSML SCUOLA SUPERIORE MEDIATORI LINGUISTICI GREGORIO VII ROME Patronage: MiBAC MINISTERO PER I BENI E LE ATTIVITA CULTURALI AIDI

More information

information note 9 th Workshop on Labour Force Survey Methodology Rome, 15-16 May 2014 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy

information note 9 th Workshop on Labour Force Survey Methodology Rome, 15-16 May 2014 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy information note 9 th Workshop on Labour Force Survey Methodology Rome, 15-16 May 2014 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy 1 general information Meeting venue The meeting is scheduled to take place

More information

INTERNATIONAL NOISE AWARENESS DAY April 24 th 2013

INTERNATIONAL NOISE AWARENESS DAY April 24 th 2013 INTERNATIONAL NOISE AWARENESS DAY April 24 th 2013 RI-CONOSCI IL RUMORE Introduction NOISE AWARENESS DAY ITALY RI-CONOSCI IL RUMORE April 24 th 2013 1. COORDINATION AIA (Associazione Italiana di Acustica)...

More information

Name and address of the institution: University of Bologna Via Zamboni, 33 Bologna

Name and address of the institution: University of Bologna Via Zamboni, 33 Bologna Curriculum Vitae Personal Info Name: CALIANDRO Stefano Nationality: Italian Date of birth: 26 Jan 1975 Education Date of achievement: 30 June 2006 Title: University of Bologna post PhD scholarship Date

More information

Curriculum Vitae. Giuseppe Travaglini

Curriculum Vitae. Giuseppe Travaglini October 2006 Curriculum Vitae Giuseppe Travaglini Address: University of Urbino Carlo Bo Faculty of Economics Institute of Economic Sciences Via Saffi, 42 61029 Urbino, (PU), Italy Tel: 0722 305-510/558

More information

Intersections between commercial law and labour law: The way ahead

Intersections between commercial law and labour law: The way ahead Stockholm Centre for Commercial Law in co-operation with University of Florence Intersections between commercial law and labour law: The way ahead 25 October, 2013 Palazzone di Cortona, Cortona, Italia

More information

int Ron t Marc ier rise e la Impasse du u Liv oue re M lin Berthel ry roix Fleu m Clos inot s int V urg S Faub Rue Rue du C rc de l ' Etuv e Stuart

int Ron t Marc ier rise e la Impasse du u Liv oue re M lin Berthel ry roix Fleu m Clos inot s int V urg S Faub Rue Rue du C rc de l ' Etuv e Stuart . Big i N éi N Cil l l Néi l N i C lli C i é Néi i i I. N -D z Ei if ig Vll Bl ig Vig l'o l S Bg i i g l Ci Qi i Blf Si ig l i i 1945 g li gg ég Ni l Bl l i H Si J iz Eg S i Villi I l Bl i i i H Bliz Dli

More information

Student motivations for studying a Masters program in a foreign university: implications for marketing

Student motivations for studying a Masters program in a foreign university: implications for marketing TARTU ÜLIKOOL Pärnu College Department of Tourism Studies Kadri Kodanik Student motivations for studying a Masters program in a foreign university: implications for marketing Supervisor: Dr Melanie Kay

More information

Research Guide to Italian Literature

Research Guide to Italian Literature Research Guide to Italian Literature John M. Kelly Library University of St. Michael s College GUIDES The Oxford Companion to Italian Literature. Edited by Peter Hainsworth and David Robey. Oxford: Oxford

More information

information note Workshop on Labour Cost Statistics Rome May 5 th - 6 th, 2015 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy

information note Workshop on Labour Cost Statistics Rome May 5 th - 6 th, 2015 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy information note Workshop on Labour Cost Statistics Rome May 5 th - 6 th, 2015 Istat Via Cesare Balbo, 14 Rome - Italy 1 general information Meeting venue The meeting is scheduled to take place on May

More information

American College of Allergy, Asthma & Clinical Immunology (ACAAI), USA International Center for Interdisciplinary Studies of Immunology Washington

American College of Allergy, Asthma & Clinical Immunology (ACAAI), USA International Center for Interdisciplinary Studies of Immunology Washington 3 rd International Symposium: New Horizons in Treatment Modalities for Allergic & Immunologic Diseases SCIENTIFIC PROGRAM October 3-4, 2008 NH Laguna Palace, Mestre Venice, Italy Organized in cooperation

More information

I n la n d N a v ig a t io n a co n t r ib u t io n t o eco n o m y su st a i n a b i l i t y

I n la n d N a v ig a t io n a co n t r ib u t io n t o eco n o m y su st a i n a b i l i t y I n la n d N a v ig a t io n a co n t r ib u t io n t o eco n o m y su st a i n a b i l i t y and KB rl iak s iol mi a, hme t a ro cp hm a5 a 2k p0r0o 9f i,e ls hv oa nr t ds eu rmv oedye l o nf dae cr

More information